Et peatada tööliste tugev väljavool kodumaalt, peavad meie palganumbrid jõudma Lääne-Euroopa tasemele – selleks on vaja tõsta miinimumpalka ja piirata madala kvalifikatsiooniga tööjõu sissetoomist, nendib Eesti Panga nõukogu endine esimees Jaan Männik.
Rohkem kui pooled eestlased teenivad alla 1000 euro kuus ja suur hulk teenib pisut üle miinimumpalga, milleks on 430 eurot kuus. Männik räägib ajalehele Pealinn, et Ukrainast või Vietnamist tulnud tööjõud on valmis madalama sissetuleku eest tööd tegema ning selline nähtus surub palgataset alla ja lisaks pärsib vajalikku tõusu.
„Sellise olukorra vältimiseks peaksime tekitama tööturul madala kvalifikatsiooniga tööjõu puuduse, mis sunniks ettevõtteid maksma kõrgemat palka. Meie majandus vajab ümberstruktureerimist, et kiiremas korras soovitud tulemuseni jõuda,“ rääkis Männik.
Männik märgib, et paljudes Lääne-Euroopa riikides ning ka USAs ja Kanadas kehtestab riik miinimumpalga suuruse, Eesti on aga valinud Soome ja Rootsi mudeli, kus tööandjad ja ametiühingud jõuavad palgas ise kokkuleppele. Erinevalt Rootsist ja Soomest on aga väga väike osa Eesti töötajatest ametiühingute liikmed.
„Võimalikuks lahenduseks pakuksin variandi, et praegune valitsus kehtestaks uue seaduse, mille kohaselt riik määraks palga alampiiri, mis võiks jõustuda näiteks 1. juulil 2019, pärast riigikogu korralisi valimisi, et vältida tugevat vastuseisu, mis võib sellise muudatusega kaasneda. Sellisel viisil saaksid erakonnad enne riigikogu valimisi vahetada ideid miinimumpalga suuruse kohta,“ pakub Männik.
„Elame ühiskonnas, kus vastuseis miinimumpalga tõstmisele on suur. Olenemata sellest on sissetuleku alampiiri tõstmine ja madala kvalifikatsiooniga tööjõu sissetoomise piiramine on esimesed vajalikud sammud Eesti majanduse ümberstruktureerimisel, et ühel päeval Lääne-Euroopa palgatase saavutada,“ on Männik veendunud.