• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    LHV ostab pensioniraha eest lennukeid

    Nordica finantsjuht Ahto Pärl ja LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.Foto: Andras Kralla

    LHV pensionifondid ja pank rahastavad 25 miljoni euroga riigile kahe uue lennuki ostu, lendama hakkab nendega riiklik lennufirma Nordica.

    Kaks uut Bombardier CRJ900 lennukit ostab riigile kuuluv Transpordi Varahaldus, mis väljastas selle jaoks 25 miljoni euro ulatuses 2,85% intressiga võlakirju kaheksaks aastaks. Poole võlakirjadest märkisid LHV pensionifondid, poole LHV Pank.
    "Seadusemuudatused on teinud pensionifondide investeeringute tegemise mõnevõrra paindlikumaks, saame teha investeeringuid oluliselt suuremas mahus," rääkis LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.
    Ta märkis, et tehing läheb pensionifondide investeerimisloogikaga kokku, kuna parem on luua uusi projekte, kui osta olemasolevat kallist vara. "Kui osta avalikult turult võlakirju, liigutatakse raha ühe investori taskust teise investori taskusse. Kui teha midagi uut, on sellest ka rohkem kasu ühiskonnale," lisas Viisemann.
    Toob suuremad lennumahud
    Uusi lennukeid hakkab Transpordi Varahalduselt rentima riiklik lennufirma Nordica, mis võtab ühe neist kasutusele Varssavi liinil. Sinna tahab riigifirma hakata lendama kolm korda päevas ning võtta Varssavi kasutusele transpordisõlmena.
    "Tahame pakkuda rohkem istekohti Tallinnast alates ja seda mugavama graafikuga. Selle mõttega oleme enda tütarfirmale Regional Jet andnud ülesande pakkuda rohkem lennukeid," rääkis Nordica finantsjuht Ahto Pärl.
    Lennukipargi tahab Regional Jet tõsta 15 peale, samas kui aasta varem oli lennukeid 6. Nordica tellitud lende hakkaks teenindama kokku kuus lennukit. Seni on asju aetud ka väiksema mahuga CRJ700 lennukitega, ent Nordica soovib liikuda suuremate CRJ900 lennukite poole.
    Hea tehing mõlema jaoks
    Kahe lennuki ostuks väljastatud võlakirjad tagab Transpordi Varahaldus LHVle nelja lennukiga. Varem pole LHV lennukeid tagatisena kasutanud, küll aga helikoptereid. "Lennuk on tagatis nagu iga teine ja neile eksisteerib teisene turg," rääkis Viisemann. "See on väga hea tehing meie mõlema jaoks."
    Praegu paigutas lennukiostu raha seitse LHV pensionifondi. Peagi aga mitu neist ühineb ning pärast seda jäävad võlakirjaomanikeks pigem konservatiivsed fondid XS, S, M ja L. Viisemann märkis, et investeeringu risk on üsna madal ning tootlus sellele vastavalt tagasihoidlik.
    Nordica finantsjuht tõi välja, et see on kõige suurem kommertsinvesteering Eesti lennundusse. "Oleme väga heas positsioonis ja väga rõõmsad selle üle, et Eesti kapital on leidnud tee meie tegevusse," rääkis Pärl.
    Pressiteate vahendusel sõnas LHV pensionifondide juht Andres Viisemann, et Transpordi Varahaldus on noor, kuid tugev ettevõte ning võlakirjadel on hea tagatis. „Oleme veendunud, et Nordicat, kelle kasutusse ostetavad lennumasinad lähevad, ehitatakse mõistlikult. Igat suuremat sammu astutakse ainult siis, kui on piisav kindlus, et see on majanduslikult kasulik ning parandab nii Nordica kui ka Eesti lennunduse positsiooni,“ ütles Andres Viisemann. „See on just selline tehing, mille laadseid tahaks pensionifondidega järjest rohkem teha. Teenime tulu oma pensionifondide klientidele, kuid teeme seda viisil, millest on kasu ka kogu Eesti ühiskonnale,“ lisas LHV pensionifondide juht.
    Kokkulepete kohaselt saabub esimene lennuk Tallinnasse juunis ja teine juulis. Mõlemad õhusõidukid alustavad opereerimist hiljemalt augusti alguses. Tegemist on 2011. aastal Kanadas Bombardieri tehases toodetudlennukitega, mis on võrdväärsed Nordica olemasolevate mudelitega. Eesti lennufirma jätkab sama tüüpi strateegiaga, et maksimeerida lennukipargi kuluefektiivset käitamist.
    Tehing on läbi ajaloo suurim kommertskapitali kaasamine Eesti lennundusse. ”Usaldusnivoo Eesti lennunduse vastu on tänasega tõusnud uuele tasemele. Me oleme algusest peale uskunud, et liigume õiges suunas ja antud tehing on üheks tugevaks tõestuseks toimivale strateegiale,” kinnitas Ahto Pärl pressiteates.
    Nordica finantsjuht Ahto PärlFoto: Andres Haabu
    Uued lennukid viivad kasumile lähemale
    Kahe uue lennuki soetamine aitab Nordical tõsta lennutihedust ja kvaliteeti ning viib firma finantsjuhi sõnul lähemale eesmärgile jõuda 2019. aastaks kasumisse.
    Üks ostetud 88kohaline lennuk läheb Varssavi liini teenindamisele. Teine asendab Nordica lennuvõrgus väiksemat 70 istekohaga CRJ700-tüüpi lennukit, mis omakorda läheb varulennukiks. Sellega saaks ära katta tehnilised probleemid, et lennud toimuksid regulaarsemalt. Lisalennuk vähendab ka tõenäosust, et lennud ära jäävad, rääkis Nordica finantsjuht Ahto Pärl.
    Varssavist kujundab Nordica lisaks Stockholmile, Brüsselile, Amsterdamile ja Münchenile ühe olulisema sõlmjaama mida firma plaanib ka eelisjärjekorras arendada. Nordica lendude opereerivast tütarfirmast Regional Air kuulub 50% ka Poola riiklikule lennufirmale LOT.
    Pärli sõnul plaanib firma ka võimalikult suures ulatuses ühildada enda graafikut näiteks LOTiga, et klient saaks nii lennata kui koju naasta laineks ja Varssavis ei tuleks pikka aega oodata. "Eesmärk on tunniajalise ümberistumise aeg enamikule lendudele," rääkis Nordica finantsjuht.
    Varssavisse lendab Nordica juba praegu, kolme lennuni päevas tõstab firma sageduse juuni lõpus – kohe, kui uus lennuk käes on. "Kui oleme kolme lennu peal päevas, siis vaatame, kuidas see liin areneb ja kas ta tulevikus veel kestab," ütles Pärl.
    Aasta lõpuks peaks Regional Jeti lennukipargis olema 15 lennukit, nendest 6 teenindavad Nordica lende ja ülejäänud teevad allhanget SASile ja LOTile. Selle aasta eelarves nägi Nordica ette aga vaid 8 lennukit. Seetõttu võib Pärli sõnul loota, et ka 20 pole enam kaugel.
    Finantsseisule mõjub laienemine tema sõnul hästi. "See on üks ärimudeli osa. Iga täiendav lennuk meie pargis ja teenuse eksport tähendab seda, et meie üldkulud jaotuvad rohkemate lennukite vahel, mis tähendab omakorda positiivset finantsefekti Nordicale," rääkis finantsjuht. See aga viib Nordica omakorda lähemale eesmärgile jõuda 2019. aastal kasumisse.
    "Sissevõtmiskulu kindlasti on – ja on reaalne," märkis ta lennukipargi kiire laienemise kohta. Kulud kannab aga Nordica ja LOTi ühine firma Regional Jet, mis alustas aastat ka enda eelarvest eespool. Regional Jet peaks plaanitust kiiremast laienemisest hoolimata lõpetama aasta Pärli sõnul kasumis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Raadiohommik: Tartu kinnisvaraturust Londonisse loodava pangani
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Vene gaasitarned Soome võivad katkeda Soomlased otsustasid arbitraaži pöörduda
Poola ja Bulgaaria järel on Vene gaasitarnete katkemine kätte jõudmas Soomes, mille suurim gaasifirma ei ole nõus Vene Gazpromile rublades maksma.
Poola ja Bulgaaria järel on Vene gaasitarnete katkemine kätte jõudmas Soomes, mille suurim gaasifirma ei ole nõus Vene Gazpromile rublades maksma.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.