Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Coop panga juht: lennukitelt me laenuraha külvama ei hakka

    Coop panga juhi Margus Rinki sõnul vaadatakse laenuotsuste tegemisel ka kliendi varasemat ostukäitumist.Foto: Andras Kralla

    Coop panga juht ja Müügikonverentsil esinev Margus Rink tunnistas Äripäevale, et pangal pole kavas uusi töökohti maakohtadesse juurde luua, küll aga saab nende teenuste paketiga teenida müügikomisjoni.

    Pankade kogemus näitab, et maapiirkondades elavad inimesed ja ka eakamad inimesed on ühed vastutustundlikumad laenajad.

    Margus Rink,
    Coop Panga juht
    Eesti idulegend Transferwise ütleb, et pangad on olemuselt iganenud. Kuidas teie asja näete?
    Transferwise peabki sellist juttu rääkima, et oma nišis klientidele silma jääda. Laiemalt ei konkureeri Transferwise pankadega ja ilmselt ei hakka seda ka tegema. Töötasin panganduses ka aastatel 1996–2008, mil pangad olid tehnoloogilises arengus teerajajad. On fakt, et viimasel kümnendil pole nii suurt revolutsiooni enam toimunud, aga eks iga areng olegi tsükliline.
    Indrek Neivelt on öelnud, et Eesti pangad on innovatiivsusega läänest ja isegi Venemaast maha jäänud, tuues näiteks viipemaksed. Mis uuendused teil plaanis on?
    Coop pank ei tule turule pakkuma tehnoloogilist revolutsiooni. Meie innovatiivsus seisneb uudses strateegias – integreerime panganduse jaekaubandusega. Teeme Coop panga teenused klientidele kättesaadavaks lisaks meie oma kontoritele veel enam kui 350 Coopi kaupluses. Oleme ka tehnoloogilistele uuendustele avatud, aga kavatseme järgida klientide ootusi ja pakkuda seda, mis on klientidele mugav ja elu edasiviiv.
    Mis on teie panga eelis teiste ees?
    Erinevalt tänastest universaalpankadest, mis on seadnud fookuse suurematele linnadele ja tõmbavad mujal tegevust kokku, püüame meie olla toeks Eesti inimestele - Häädemeestest Alutaguseni ja Tallinnast Võruni. Coop pank siseneb turule Eestis ainulaadse strateegiaga. Kui siiani on pangad ja kauplused eraldi tegutsenud, siis loodav Coop pank astub sammu edasi: me teeme pangandusteenused kättesaadavaks ka kaupluses.

    Margus Rink esineb 26. mail Müügikonverentsil 2017, kus on fookuses müügiga seotud ajakajalised teemad ja toimuvad valdkondade teematoad. Konverentsil valitakse Parim Müügitiim 2017.

    Rink keskendub etteastes müügi võimalikkusele maapiirkondades ning eri valdkonna äride kombineerimisele. Samuti räägib ta mõttemalli muutmisest, et moodsa ajaga sammu pidada.

    Kas kiikate ka välisturgudele?
    Ei, oleme selgelt vaid Eesti turul tegutsev pank. Juuni keskel sulgeme Krediidipanga Läti filiaali, et keskenduda vaid Eesti klientidele.
    Olete töötanud Hansapangas, Eesti Energias ja nüüd Coopis. Mille poolest need kolm ettevõtet erinevad? 
    Hansapank ja Eesti Energia olid oma tegevusvaldkonna turuliidrid. Minu roll oli mõlemas ettevõttes seda liidripositsiooni kaitsta. Igal hetkel tundsin, kuidas iga meie samm mõjutas otseselt 2/3 eestimaalasi, kes siis kas plaksutades või vilistades reageerisid. Nüüd töötan esimest korda turul väiksemate hulka kuuluvas ettevõttes. Oleme loonud pangale täiesti uue strateegia ja paneme oma võimed proovile, kas suudame turuliidrite positsiooni kõigutada. Teisisõnu, seekord olen teisel pool rindejoont.
    Mujal maailmas ei ole pank jaemüüja kõrval midagi haruldast. Kui palju olete võtnud eeskuju Soomelt ja Rootsilt, kus kaubandusorganisatsioonil on oma pank?
    Loomulikult vaatame muu maailma, eriti Skandinaavia riikide edulugusid ja püüame sealt parimat õppida. Kohtusime hiljuti Soome S-Pankki (mis kuulub Soome tarbijaühistutele) juhiga, kes mõtestas meile lahti nende viimase 10 aasta eduloo. Oli nii äratundmisrõõmu kui ka asju, mida kõrva taha panna.
    Coop pank on hea näide, kuidas saab eri valdkondade ärisid ära kasutada, et täita nišši turul. Rääkige panga visioonist veidi lähemalt.
    Meie soov on luua Eesti inimestele kuuluv pank, mille missioon on hoida elu igas Eestimaa nurgas. Coop pank kuulub Eesti suurimale jaekaubandusgrupile Coop Eesti, mis omakorda kuulub 19 tarbijaühistule, kellel on Eestis umbes 80 000 omanikku, 350 kauplust ja 600 000 püsiklienti. Meie soov on leida nende numbrite vahel sünergia, mille abil tuua pangandus tagasi kohapeale ka linnadest kaugemal.
    Lähtuvalt meie peamisest sihtrühmast – erakliendid ja nendega seotud väike- ja keskmised ettevõtted – keskendume esialgu kahele teenuste grupile: igapäevapangandus ja laenutooted. Lisaks traditsioonilistele pangakontoritele, interneti- ja mobiilipangale hakkame kliente teenindama ka Coopi kauplustes.
    Kirjeldage pankade tööd kohalikes toidupoodides. Olete juba maininud, et sularaha hakkavad väljastama kassapidajad kassades ja suuremates Coop kauplustes hakkavad olema pangakontorid. 
    Kauplustes hakkame pakkuma igapäevaseid pangateenuseid: pangakonto avamine, pangakaartide vormistamine, hoiuselepingute sõlmimine, väikelaenu vormistamine, sularaha väljavõtt või sissemakse. Nende teenuste pakkumiseks paigaldatakse kauplustesse teenindusletid ning koolitame kaupluste müüjad. Panga kogu teenuste pakett on kättesaadav meie pangakontorites, mis asuvad maakonnakeskustes. Meie netipank ning mobiilipank on kättesaadavad sõltumata asukohast ja kellaajast.
    Kui paljud inimesed saavad maapiirkondades tänu sellele tööd? Kuidas väikeettevõtjad saavad kergemini laenu?
    Otseselt me uusi töökohti ei loo. Kaudselt aitame aga kindlasti maakauplustel saada juurde uue teenuste paketi ning teenida seeläbi müügikomisjoni. Kindlasti ei hakka me „maapiirkondades lennukilt laenuraha külvama“. Küll aga tunneme tänu kohapealsele esindatusele hästi oma kliente. See on meie konkurentsieelis ja laenuotsuste langetamisel oluline nurgakivi.
    Kuidas kaitsete end vastutustundetute laenuvõtjate eest? Maapiirkondades, kus tööd ja raha vähe, võivad inimesed laenu võtmisega hoogu sattuda. 
    Pankade kogemus näitab, et maapiirkondades elavad inimesed ja ka eakamad inimesed on ühed vastutustundlikumad laenajad. Coop pank on selles osas klassikaline jaepank, mille jaoks tarbimislaenud on üks toode lisaks muudele toodetele. Me kindlasti ei positsioneeri end ainult laenuandjana. Püüame olla kliendile lähedal, oma kliente tunda ja neile konkurentsivõimelise laenupakkumise teha.
    Kas teie hinnangul saavadki tulevikus paremini hakkama ettevõtted, kes oskavad oma tegevust kombineerida erinevate äride vahel?
    Meil on sellesse tugev usk. Coop pank on Eestis esimene, kes sellisele sünergiale nii suurelt rõhub. Sellele küsimusele annab parima vastuse aeg.
    Kas ei ole karta, et üks äri sööb teise ära või hakkab tegevust segama? Ehk pangaäri astub jaekaubandusele varba peale.
    Ei karda. Kindlasti on oluline, et pangateenuste lisandumise tõttu ei kannataks kuidagi kaupluste teeninduse kvaliteet. Selle probleemi tekkimise ennetamine sõltub töö planeerimisest. Pigem usun, et klientide elu läheb oluliselt mugavamaks, sest edaspidi saab ühes kohas kõik olulised asjad aetud.
    .
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.