Varastamiskomme on visa kaduma

„Keskerakond pole euroopalikus mõttes kunagi partei olnud ega ole seda ka praegu,“ põrutab erakondade rahastamise järelevalve komisjoni juht Kaarel Tarand. „Järelikult ei saa ka selle formaalne juht olla tavaline parteijuht oma maailmavaate ja teguviisidega. Seega, lääne demokraatia tavade järgi ei saa Keskerakonna valitsust otsesõnu olemas olla, sest kriminaalkorras karistatud grupeeringud ei juhi riike.“

On õhkõrn võimalus, märgib Tarand, et oma musti rahaliigutamisi sooritas Savisaar sooloprojektidena. „Sel juhul aga ütlevad ju end poliitikuteks ja lausa riigimeesteks pidavad isikud Keskerakonnas, et on tegelikult aastaid olnud manipuleeritavad lambad ja käpiknukud, kes ei saanud aru ega tundnud huvi, kas varastatakse, kuidas seda tehakse, kust ja palju raha tuleb.“

Kirjanik Olev Remsu leiab, et Keskerakond on olnud läbi ja lõhki sovetlik nähtus ning riiki varastades on nad ka käitunud sovetlikult. „Tundub siiski, et Jüri Ratta juhtides on püütud uus kurss võtta,“ sõnab ta, „aga kardan, et taaka täis raske rong veereb kurvis kraavi.“

Luuletaja ja muusiku Aapo Ilvese meelest on Keskerakond endiselt vähem partei ja rohkem diagnoos ning Savisaare mäda veel väga sügavalt täis. „Kergeid paranemislootusi vahepeal isegi terendab siin-seal, aga kardetavalt see ainult tundub nii või siis on need hetked juhtunud kogemata.“

„Keskerakonna võitlus korruptsiooniga on võrreldav omaaegse nõukogude võimu võitlusega tšurbanovlusega,“ ütleb Vikerraadio kultuuritoimetaja Peeter Helme. „Lühiajaliselt on võimalik ravida üksikuid sümptomeid, leides üksikuid patukotte, keda avalikult hukata, kuid süsteemi mädasust see ei ravi.“

Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski märgib, et Keskerakond on juba aastate jooksul loonud – nagu Moskvagi – paralleeluniversumi oma meediaga. „Nende arvates pole ilmselt tegemist üldse korruptsiooniga,“ lausub ta. „Või siis arvatakse, et kui teised teevad, siis võivad nemad ka (teiste puhul ei maksaks muidugi silma kinni pigistada).“

EVEA juhi Kersti Krachti sõnul on Keskerakond Tallinnas nii kaua võimul olnud, et on kaotanud reaalsustunde. „Igaüks teeb, mida tahab, ja kuna kõik vaikselt sahkerdavad, siis toimib nii-öelda ristkäendus,“ kirjeldab ta. „Teiste asjadesse ennast ei segata, aetakse oma rida, kas korruptiivselt või mitte, see sõltub juba selle isiku õiglustunde valulävest.“

Ühisturundaja Sass Henno tunnistab, et tema jaoks on Keskerakond alati olnud moraalne müsteerium. „Mulle meeldib väga see, mida nad teevad venekeelse valijaskonna suunal, kuid oma sisekultuurilt on see organisatsioon võrreldav üsna pätikambaga. Paar pahelist helgemat pead, palju käsualuseid ja veel rohkem laua all raasukeste ootajaid.“

Poliitiku ja ettevõtja Marek Strandbergi hinnangul on Keskerakonna olukord piinlik selle pärast, et Jüri Ratas, kes tuli justkui tooma uut sõnumit, kannab ikkagi vastutust oma poliitilise pere pahategijate pärast. „Keskerakond on kriminaalkorras karistatud organisatsioon,“ tuletab ta meelde. „On tuline kahju, et ülejäänud poliitilised jõud ei ole julgenud luua seadustikku, mille kohaselt tuleb kriminaalkorras karistatud poliitiline organisatsioon likvideerida või kaotab see õiguse osaleda aktiivses poliitikas.“

Altia Eesti juhil Kristel Metsal on kahju, et Keskerakonna-sugune erakond on võimul ja sinna ei saa midagi parata. „Teame, vaatame, kirjutame paar artiklit ja arvamuslugu, kuid Keskerakonna liikmed toimetavad süüdimatult rahva nimel ja rahadega edasi,“ kirjeldab ta. „Kummaline on olukord seal. Jääb mulje, et vanemad on kodust ära läinud. Vanem vend küll jäeti valvama, aga lapsed teevad ikka seda, mis neile hetkel väga põnev ja kasulik tundub.“

Kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt mingeid edusamme korruptsiooniga võitlemises ei näe. „Augeiase tallidega läheb alati aega, võiks ju ennast lohutada, aga küsimus on, kas neid sõnnikutalle on üldse asutud tõsimeeles puhastama,“ kahtleb ta. „Mitte üks täiskasvanud inimene ei usu, et kas või pealinna abilinnapea Arvo Sarapuu tegevuse stiil oli erakonna juhtidele enne viimast dramaatilist pööret üllatuseks.“ Poliitikavaatleja Toomas Alatalu (SDE) ennustab, et Keskerakond kaotab valimistel mõne Tallinna linnaosa teistele erakondadele ja värske kaadri pealetulekuga olukord paraneb.

Tanki loovjuhile Joel Volkovile tundub, et Keskerakond alles üritab kõndima õppida. „Kardan, et nii pikalt opositsioonis olnud erakond ei pruugigi korralikult rajale saada. Ka on tunne, et meil, lihtsurelikel, pole tegelikult aimugi selle erakonna siseprobleemide suurusest. Alustades rahastamise probleemidest ja lõpetades põhimõtteliste ideoloogiliste pingetega erakonna tuumikus.“

Keskerakond saab valitsemisega hakkama suurepäraselt vastavalt oma arusaamadele ja väärtustele, ironiseerib kirjandusteadlane Mihhail Lotman (IRL). Abilinnapea Arvo Sarapuu (tänaseks eksabilinnapea – toim) on väärikas keskerakondlane ja toimib vastavalt sellele. „Kõik, mis on toimunud, on ootuspärane – ei halvem ega parem ootustest,“ muigab ajakirjanik Raivo Juurak. „Korruptsiooniga hakkan ka juba tasapisi ära harjuma.“ Ka Draamateatri juht Rein Oja tõdeb, et Keskerakonna korruptsiooniasjanduses pole üllatusi. „Varem oli nende käitumine lihtsalt süüdimatum,“ sõnab ta. „Valitsusparteina nii edasi minna ei saa.“

Ent loomulikult pole korruptsioon midagi üksnes Keskerakonnale omast. „Korruptsiooniga on kõikidel erakondadel seis sama nagu ussitanud kapsapeaga: mida rohkem lehti eemaldada, seda koledam olukord paistab,“ lausub ettevõtja Tõnis Leetjõe. "N-ö vanadest erakondadest ei meenu küll ühtegi skandaalivaba ühendust.“

Ka ettevõtja Raivo Vare meenutab, et Tallinn pole ainus omavalitsus ega Keskerakond ainus partei, kes prügiäris sehkendanud. Ta kiidab peaminister Jüri Ratase kiiret reaktsiooni abilinnapea Arvo Sarapuu ametist vabastamisel.

Politoloog Tõnis Saarts näeb siiski, et võrreldes Savisaare ajaga on Keskerakond võtnud korruptsiooni teemal teistsuguse hoiaku. „Kuigi omade pihta ei hakata kohe meedia kiiduhüüete saatel tulistama, ei asuta selgete tõendite väljailmumisel ka enam ringkaitsesse. Jutud „kallutatud jõududest“, „õukonnameediast, kes meid ei salli“ ja „paremerakondade kontrolli all olevast kohtusüsteemist“ on lakanud.“ Saartsi sõnul ei saa Ratase meeskond enam sellist populistlikku eliidivastast retoorikat kasutada, nagu tegi seda Savisaar. „Nad teavad seda ja seetõttu käituvadki väga pragmaatiliselt, üritavad need teemad võimalikult kiiresti päevakorrast maha saada.“

ABC Supermarketsi juhatuse liikmele Andrus Põllule teeb rõõmu, et Tallinna linnavalitsemine on muutumas järjest läbipaistvamaks. „S..t ujub pinnale. Aastatega tekkinud puutumatuse kilp on mõranemas ja endised kolhoosijuhtimise mustrid enam ei toimi,“ kirjeldab ta.

Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga meelest on aga raske öelda, kummal juhul on korruptsioonirisk suurem: kas siis, kui Keskerakond on Tallinnas ainuvõimul, või siis, kui valitseb kirju koalitsioon, mis peab iga otsuse jaoks eraldi hääli ostma. „Tõnis Paltsi aegu küll tagasi ei tahaks,“ tunnistab ta.

Õpetlane ja filosoof Margus Ott tõstab esile seda, et Arvo Sarapuuga käisid asjad kiiresti. „On kena, et ei hakatud keerutama, vaid ta vallandati. Olulisem osa Keskerakonna korruptsioonikahtlustest võiks aga selguda seoses Edgar Savisaare kohtuasjaga.“

Ka peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri meelest on kiiduväärt, et kahtlustuse saanud ametnikke kuni kohtuotsuse saamiseni tööl ei hoita. „Seda ka siis, kui kahtlustus põhjendatuks ei osutu,“ täpsustab ta. „Kuid sel juhul tuleb talle tekitatud kahju täies ulatuses kompenseerida.“ Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit loodab peagi näha järgmisi edusamme korruptsioonitaagast vabanemise raskel teel. „Asjal on ka teine tahk – mitmesuguste ametnike kramplik kinnihoidmine toiduahelast, mis välistab avameelse mõttevahetuse.“

Peapiiskop Urmas Viilma silmis teeb Keskerakond praegu läbi oma kestmise jaoks väga olulist identiteedi taasloomist. „Vaimulikuna hindan ma ka seda, kuidas Keskerakond ei ole suures puhastumistuhinas distantseerunud oma minevikust ega ka hüljanud kergekäeliselt erakonna suurkuju Edgar Savisaart, kuigi see võiks pragmaatilistel põhjustel või meedia survel olla paljude arvates erakonna maine jaoks vajalik.“ Vaimulik Toomas Paul lisab, et korruptsioonist ei saagi lihtsalt lahti, sest onupojapoliitika on inimesele – nagu teistelegi karjas elavatele olenditele – loomuomane. Ent kuna korruptsioon on ühiskonnas taunitud, siis on iga katse teda välja juurida kiiduväärt tegu, lisab ta.