Riik keelab koolipuhvetis saiakeste müümise

Muudatused on osa sotsiaalministeeriumis valminud mahukast rahvatervise seaduse eelnõust, mis läks nädala alguses teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks. Kui saadud on teiste ministeeriumite ning valitsuse toetus, peaks seadus jõustuma 2019. aasta alguses.

Üks olulisemaid muudatusi koolipuhvetites müüdava toidu valiku piiramine. Tekstist ei tule küll otsesõnu välja, missugune kaup täpselt keelatakse, öeldud on vaid, et välistatakse "madala toiteväärtusega ja kõrge energiasisaldusega" kauba müük. Arvata aga võib, et see tähendab kõike moosipallidest kartulikrõpsude ja limonaadini.

Keelu vajalikkust põhjendab ministeerium sellega, et lapsed on piiratud teovõimega isikud, ent koolis viibides saavad nad näiteks puhvetis iseseisvalt tehinguid teha. Samas ei pruugi lapsed olla teadlikud ega võimelised otsustama, missugune kaup on tervisele kasulik ja milline mitte.

Keeld riivab küll ettevõtlusvabadust, ent ministeeriumi hinnangul kaalub tervise kaitse selle üles. Puhvetipidajad saavad jätkuvalt koolides kaupa müüa ja kasu teenida, lihtsalt tuleb muuta sortimenti ja teatud tooteid mitte müüa. Selle asemel saab müüa näiteks võileibu, puu- ja juurvilju ja vett, nii et saamata jäänud tulu ei tohiks olla suur.

Keelust ootab ministeerium suurt panust laste toitumisharjumuste paranemisse ja kujunemisse. Mullu oli Eestis kokku 526 kooli, neist vähemalt 200s oli kas kohvik või müügiautomaat. Enim oli neid Tallinna lähedal, Tartu kandis ja Ida-Virumaal.

Alaealiste elu mõjutavad muudatused sellega ei piirdu. Eelnõus võttis ministeerium luubi alla ka iluteenused ning tahab keelata alla 18aastaste tätoveerimise ning solaariumis käimise.

Viimastel aastatel on Eestis melanoomi haigestunud inimeste hulk järsult tõusnud: kui 2003. aastal oli esmajuhte veel 119, siis 2008. aastal juba 163 ning 2013. aastal tervelt 222. Noorte ehk 15–29aastaste seas on melanoom sageduselt teine vähkkasvaja, seisab eelnõus.

Ministeeriumi kinnitusel näitavad teadusuuringud, et solaariumi külastajatel on oht melanoomi nakatuda 74% suurem kui nendel, kes lampide all ei käi. Ka teiste nahahaiguste risk on solaariumikülastajatel suurem.

Alaealistel tahabki riik solaariumiteenuste kasutamise keelata selleks, et ennetada melanoomi ja vähendada selle levikut. Säärast piirangut on soovitanud ka Maailma Terviseorganisatsioon WHO ning alla 18aastastele on solaariumi keelanud näiteks Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Hispaania.

Tätoveerimise tahab ministeerium alaealistele keelata samuti peaasjalikult selleks, et ära hoida nakkushaigusi, nahakahjustusi ja muid terviseriske. Alla 18aastane ei saa seaduse jõustumisel end tätoveerida lasta isegi siis, kui lapsevanem selleks loa annab.

Tätoveerimine on üha tõusvam trend – kogu Euroopa Liidus on tätoveeritud umbes 12% elanikkonnast, ent noorte seas on osakaal 20% ning kasvab pidevalt. Eestis võib tätoveeritud olla rohkem kui 5000 noort. Siiski on protsess üsna ohtlik, probleemid tulevad nii protsessist endast kui ka kasutatud värvainetest.

Muu hulgas tõi sotsiaalministeerium välja, et tätoveerimisvärvides kasutatakse pigmente, mis pole selleks mõeldud – tihti on värv mõeldud hoopis näiteks tekstiili, autode või plasti värvimiseks. Tätoveerimisel kasutatakse neid seetõttu, et värvid on püsivad ja väga vastupidavad.

Samas võivad pigmendid aga sisaldada raskemetalle ja potentsiaalselt ohtlikke orgaanilisi ühendeid. Mõned värvained võivad olla ka kantserogeensed. Mida varasemas eas inimene tätoveeringu teha laseb ning sääraste ainetega kokku puutub, seda suurem tõenäosus on elu jooksul haigestuda, märkis ministeerium. Värv ei pruugi jääda ka vaid nahale, vaid jõuda verre ja lümfisõlmidesse.

Tätoveerimisel tekib ka põletiku ja infektsiooni oht. Ministeerium märkis terviseameti andmetele tuginedes, et tätoveeritud inimestel on üheksa korda suurem oht nakatuda C-hepatiiti. Ligikaudu protsent B-hepatiidi haigetest on selle saanud ilmselt tätoveeringuga, ägeda C-hepatiidi puhul ulatub see isegi 2 protsendini.

ELis on alaealiste tätoveerimise täielikult keelanud näiteks Rootsi ja Ühendkuningriik. Sotsiaalministeeriumi teatel on tätoveerimise piirangut alaealistele ühemõtteliselt pooldanud ka teenuseosutajad ise. Lisaks on mitmed tätoveerijad juba praegu otsustanud noortele teenust mitte pakkuda.

Iluvaldkonnas ei piirdu plaanid vaid alaealistega. Karmimaks läheb kord ka selles osas, kes tohib pakkuda niinimetatud invasiivseid kosmeetikateenuseid ehk näiteks ilusüste või mesoteraapiat.

Edaspidi tohib sääraseid teenuseid pakkuda vaid registreeritud tervishoiutöötaja ehk terviseametis registreeritud arst, hambaarst, õde või ämmaemand. Piirang on ministeeriumi teatel vajalik seetõttu, et protseduurid on ohtlikud ning võivad kaasa tuua tüsistusi.

Invasiivsete protseduuride alla läheb suur hulk mittekirurgilisi iluprotseduure. Näiteks käivad sellesse kategooriasse mitmed salongides pakutavad teenused nagu kemikaalide süstimine naha alla, sügav keemiline koorimine ja mikronõelumine. Mõnikord kasutatakse selliste protseduuride puhul ka näiteks lasereid.

Reguleerimise eesmärk on ära hoida kõrvalnähte ja raskeid tervisekahjustusi. Kõige kehvemal juhul võivad kahjustused olla tõsised ja jäävad. Näiteks nahaprotseduuride puhul on tõenäosus, et puuduliku väljaõppega kosmeetik eemaldab näiteks papilloomi asemel sünnimärgi, mis aga tähendab, et pahaloomuliste kasvajate tekke oht suureneb.

Tavatarbijal võib olla keeruline hinnata, millised on kosmeetikateenustega kaasnevad riskid. Ministeeriumi hinnangul peab seega riik tagama, et teenuseosutajad oleksid piisavalt kvalifitseeritud ja töötaksid ohutult. Ka näiteks Taanis ja Prantsusmaal võivad invasiivseid teenuseid pakkuda vaid tervishoiutöötajad.

Piirangu mõju ei ole ilmselt väga suur. Tallinnas pakub selle kategooria teenuseid umbes 65 salongi, ent üldjuhul teevad protseduure juba praegu kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajad. Neil vähestel, kel pole meditsiinilist haridust, tuleb edaspidi siiski ümber õppida või äri lõpetada.