Peaaegu veerand Eesti 15-64aastastest ei ole majanduslikult aktiivsed ehk ei käi tööl ega ole samas töötud. Selle protsendiga on Eesti Euroopa arvestuses isegi parimate seas.

- Töötajad. Foto: Andres Haabu
Eelmisel aastal ei olnud Euroopa Liidus majanduslikult aktiivsed 89 miljonit inimest vanuses 15-64. Teisisõnu ei olnud üle veerandi (27,1%) Euroopa Liidu rahvastikust tööturul – ei töötanud, aga ei olnud ka töötud. Sellised on näiteks inimesed, kes õpivad (35% mitteaktiivsetest), pensionil (16%), tõsiselt haiged või puudega (16%) või sellised, kes hoolitsesid laste või töövõimetuks muutunud täiskasvanute eest,
teatas Eurostat.Suurem osa majanduslikult mitteaktiivsetest inimestest on naised (60%), seda igas Euroopa Liidu riigis.
Kümnest mitteaktiivsest inimesest kaheksa ütleb, et nad ei soovigi tööle asuda.
Majanduslikult mitteaktiivsete inimeste hulk on suurem madalama haridustasemega inimeste seas. Peaaegu pool (47%) 15-64aastastest põhiharidusega inimestest oli 2016. aastal mitteaktiivne. Haridustaseme kasvamisega väheneb ka see osakaal, jõudes kõrgharidusega inimeste puhul 12%ni.
Kõige rohkem on mitteaktiivseid inimesi Itaalias, 35,1%. Itaaliale järgnevad Horvaatia ja Rumeenia, Belgia ja Kreeka.
Teisel pool skaalat on Rootsi (17,9%), seejärel Taani ja Holland. Eesti on skaala rõõmustavamas pooles, kuigi siiski on meil majanduslikult mitteaktiivseid inimesi 22,5%.
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.