Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas Reiljan Savisaarele 20 000 eurot vahendas

    Villu ReiljanFoto: Georg Kõrge, Postimees/Scanpix

    Täna andis nn Savisaare protsessil ütlusi endine keskkonnaminister ja Rahvaliidu juht Villu Reiljan, kes on lubanud teha prokuratuuriga koostööd, sest kõigist koos Edgar Savisaarega kohtu all olevatest inimestest on tema ainus, keda ähvardab süüdimõistmise korral reaalne vangistus, sest ta juba kannab tingimisi vanglakaristust.

    On piinlik siin seista ja anda vastuseid küsimustele, mis võiksid olemata olla.

    Reiljanit süüdistatakse Savisaarele altkäemaksu vahendamises seoses Nõmmele Sihi tänavale ehitatava eramu ja selle ehitusloaga.
    Täna prokuröri küsimustele vastates ütles Reiljan, et sai esimest korda Sihi tn ehitusest teada 15. detsembril 2014 - maja ehitati Silikaat Grupi omaniku Vello Kunmani nooremale tütrele Kerstin Kunmanile. Reiljan oli toona Silikaat Grupi nõunik. Prokuröri küsimusele, kas ta oli siis lisaks Silikaat Grupile ka Kunmanide pere nõunik, vastas Reiljan eitavalt. „Nõunikul on suhteliselt raske tööandjale ära öelda,“ selgitas ta.

    Pärast vaheaega, kell 13 jätkunud istungil otsustas kohus rahuldada kaitsja Aivar Pilve kaebuse ning keelata kohtusaalis arvutid ja protsessi kajastamise otseblogides.

    Kell 14.45 tegi kohus ettepaneku eraldada teistest menetlustest Villu Reiljani asi, et lahendada see kokkuleppega. Otsusega oli nõus ka Reiljan.

    Viidates oportuniteedile ehk avaliku menetlushuvi puudumisele ja oma süü väiksusele, soovis asja lõpetamist ka Priit Kutser, kuid prokurör polnud Kutseri puhul kokkuleppega nõus.

    Seda, miks Kunman talle oma ehitusmurest rääkis, selgitas Reiljan kohtu ees, et oli Kunmanile nädal varem rääkinud, et teeb jõuluvisiidi linnapea juurde, Kunman ise Reiljani sõnul Savisaarega ei suhtlevat. „Vello Kunmanil oli tunne, et ametnik kiusas ja vaenas teda ja linnapealt ootas ta, et see inspektori korrale kutsuks ja et Kunman saaks ehitust jätkata,“ rääkis Reiljan ja jätkas: „Ütlesin Kunmanile, et edastan selle informatsiooni linnapeale.“
    Reiljani sõnul olevat Kunman temalt küsinud, kas mõnikümmend tuhat eurot võiks olla soliidne toetus Keskerakonnale ja Reiljan arvas, et see oleks väga soliidne. Seejärel palunud Kunman Reiljanil jõuluvisiidi ajal „see erakonna toetuse asi ka kohe Savisaarele ära öelda“.
    Kohtumine Savisaarega
    Reiljan rääkis, et 14. detsembril kell pool kaks helistas ta Savisaarele. „Leppisime kohtumise samale päevale kella poole viieks. Mina polnud Sihi 108 kinnistul elu sees käinud, toksisin selle Navisse sisse, sõitsin kohale, et kas mina ka näen, mille eest minu tööandjat kiusatakse. Mina ei saanud midagi aru, et seal vundament lubatust kõrgem oleks, pinnast oli küll kooritud. Kuna mul oli kiire, pidin ülikonna selga panema ja linnavalitsusse minema, läksin sealt ära. Ma olen ju võõras inimene, ei hakanud kinnistule minema,“ rääkis Reiljan täna kohtus.
    Reiljan jätkas, et tal oli Savisaarele üks pooleliitrine konjak koos jõulukaardiga. „Ütlesin, et olen seal oma bossi volitusel, kes on valmis Keskerakonda 20 000 euroga toetama. Rääkisime üldpoliitilistel teemadel ja siis ka Vello Kunmani murest, et tal on tunne, et teda takistatakse põhjendamatult,“ meenutas Reiljan. Savisaar vastanud seepeale, et asja uuritakse ja võib-olla annab seda klaarida. Rohkem Reiljan enda sõnul Savisaarega sel teemal ei suhelnud.
    Savisaare juurest naastes informeeris kuuldust Kunmani.
    Lasi end hanitada
    Reiljan tunnistas kohtus, et asi jäi teda siiski vaevama. Uuel aastal palus ta Kunmani tütre elukaaslasel näidata endale ehitust puudutavaid dokumente, et ta saaks aru, milles on tegelikult asi. „Siis sain ma väga hästi aru – see pole mitte uus ehitus, vaid vana miljööväärtusliku ehituse juurdeehitis,“ rääkis Reiljan.
    Ta kasutas ka vanu tutvusi, et linnavalitsuse ehitusosakonna ametniku kaudu pääseda koos inspektoriga Sihi tänava kinnistuse ise uudistama, mis seal valesti on. Nii sai ta teada, et Kunmanidel on tasumata ka ehituse peatamisega määratud sunniraha.
    „Pean tunnistama, et ma eksisin ja et see on lubamatu tegu,“ kahetses Reiljan. „Ma ei oska seda muuga põhjendada, et see toetuse jutt oli väga vana ja mul polnud ka täit informatsiooni, mis selle Sihi tänava majaga siis ikkagi on.“ Ta lisas, et annetusest olid nad rääkinud juba pool aastat varem ka ning ta ei osanud seda nii otseselt seostada.
    „On piinlik siin seista ja anda vastuseid küsimustele, mis võiksid olemata olla,“ jätkas Reiljan. „Aeg Savisaarega kohtumiseks tuli nii kiiresti, et ma ei suutnud kõiki seoseid jälgida ja lahti mõtestada. Paraku oli see informatsioon, mis mulle anti, täiesti ebaadekvaatne. See probleem oli pisendatud. Tegelikult eksitasin sellega ka Edgar Savisaart, öeldes, et seal krundil pole probleemi. Tegelikult seal peale probleemide muud polnudki.“
    Keskerakonna toetamisest oli Reiljani sõnul neil Kunmaniga viimati enne detsembrit juttu augustis ja enne seda suvel veel. „Arutasime, kas 20 000 eurot on väärikas summa.“
    Vastuseks kaitsja Oliver Nääsi küsimusele ütles Reiljan, et ei pöördunud pärast inspektoriga Sihi tänava kinnistul käimist sel teemal enam kellegi poole. „Seal polnud enam midagi pöörduda.“
    Oma sõnul vahendas ta Savisaarele vaid Vello Kunmani seisukohta, et kui partei on huvitatud, siis võiks tema poole pöörduda. „Aga ei pöördutud,“ ütles Reiljan.
    Reiljan ütles kokkuvõtteks, et ei tunne end talle ette heidetavas kurieos süüdi. „Kindlasti mitte.“ Oma sõnul ei usu ta, et Savisaar kasutas oma ametipositsiooni ehituslubadega seonduva mõjutamiseks. Annetust ei pakkunud Reiljan enda sõnul Sihi tn ehitustegevuse jätkamise võimaldamiseks protsesside mõjutamise eest ja kinnitas, et ei käsitlenud neid seotuna.
    Lisatud kl 13: Pärast vaheaega jätkunud istungil otsustas kohus rahuldada kaitsja Aivar Pilve kaebuse ning keelata kohtusaalis arvutid ja protsessi kajastamise otseblogides.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Financial Times analüüsib: kuidas Balti riigid Venemaa pärast köiel käivad
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.