Neli näitajat, mis panevad Eesti suuruse paika

Artikkel

- Uudised
- Märt Belkin
- 14. august 2017 kell 8:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Neli näitajat, mis panevad Eesti suuruse paika
Vaimult ehk küll, ent majanduslikus mõttes suureks ei pea Eestit vist keegi. On päris selge, et Saksamaa, Prantsusmaa, Poola või isegi Valgevenega meie majandust vähemalt nominaalselt võrrelda ei saa. Kuidas aga paistame välja siis, kui võrrelda Eesti majandust USA ettevõtete või krüptorahaga?
Apple’i rahavarust saaks Eesti riiki pidada 23 aastat
Maailma suurima firma, tehnikahiiu Apple augusti alguses avaldatud tulemused olid üllatavad mitmes mõttes. Muuhulgas tuli aruandest välja, et õunafirma rahavarud on paisunud rekordsuureks.
Tehnoloogiahiid teeb silmad ette ka Disney filmidest tuntud Robert McPardile, kelle varanduse väärtuseks hindas Forbes paar aastat tagasi 65,4 miljardit dollarit – see ei hõlma ainult kuldmünte, mille sees vanahärra füüsikaseadusi eirates supleb, vaid ka kinnisvara ja muud vähelikviidset kaupa.
Apple’i rahasalves on varus aga 261,5 miljardit. Sellest piisaks, et ära osta Twitter, Airbnb, Netflix, Yahoo, Tesla ja Uber ning raha jääks veel ülegi, tõi Twitteris esile äriguru Vala Afshar.
Aga kui kaua jätkuks selleks summast Eestil? Tänavu on meie riigieelarve kulude maht umbes 9,66 miljardit eurot, mis dollarites teeb 11,4 miljardit. Niisiis kuluks meie valitsusel 23 aastat, enne kui samas tempos jätkates suudetaks tehnoloogiahiiu raha ära põletada.
Mõistagi eeldab see arvutus, et meie eelarve jääb tulevikus täpselt samale tasemele kui tänavu. Samas on oodata ka seda, et ka Apple’i rahavarud jätkavad paisumist – kui raha kasutusele võtta, peaks õunafirma tasuma päris mitmele riigile üsna suure hulga makse.
Bitcoin on kroonist võimsam
Kui palju oli väärt Eesti kroon? Vastus oleneb muidugi sellest, mis nurga alt asja vaadata, ent kui vaadata ajaloolist statistikat, saab asjast mingi pildi ette. Kui kroon 2010. aasta lõpus käibelt kadus, oli neid kõige laiema võimaliku mõõdupuuga arvutades ringluses umbes 8,5 miljardi euro väärtuses – see hõlmab nii konkreetselt Eesti Panga emiteeritud kui ka pankade võimendusega loodud raha.
Vähemalt praegu on maailma populaarseima krüporahaga asi märksa lihtsam. Praegu ei tegutse vähemalt ühtegi suuremat finantsasutust, mis osareservipanganduse põhimõttel ise raha juurde looks. Seega on bitcoini just nii palju, kui seda on seni kaevandatud ehk arvutite kaudu loodud.
Reedeõhtuse seisuga oli bitcoine ringluses umbes 16,5 miljonit. Ühe mündi hind oli veidi üle 3550 dollari. Turuväärtus oli seega umbes 58,6 miljardit dollarit ehk kuskil 50 miljardi euro kandis. Vahe Eesti krooniga on niisiis märkimisväärne.
Samas tuleb arvestada, et krooni väärtus oli fikseeritud selle kursiga euro suhtes. Bitcoini nii-öelda tegelikku õiglast hinda ei tea samas keegi. Ja tõdeda tuleb sedagi, et eelräägitu kehtib siis, kui arvestada hinda toona, mitte nüüd – nimelt alustas krüptoraha 2010. aastal hinnaga 0,8 dollarisenti ühe mündi kohta.
Sellest ajast saadik on krüptoraha küll üldiselt tõusujoones liikunud, ent ette on tulnud ka järske kõikumisi. On analüütikuid, kes leiavad, et bitcoin on kas üldse või viimasel ajal mullistunud.
Samas pole ka pärisvaluutad nagu euro või dollar tingimata täiesti riskivabad ega kaitstud näiteks spekulantide eest.
Eesti jääb McDonald'sile alla
Ajakiri Fortune paneb oma kuulsa edetabeli USA 500 suurimast firmast kokku peaasjalikult müügitulu põhjal. Riigi puhul on käivet hinnata veidi keerulisem, aga enam-vähem ajab asja ära vana hea sisemajanduse koguprodukt.
Jooksevhindades oli Eesti SKP mullu 20,9 miljardit eurot. Kui see dollaritesse ümber panna, saame umbes 24,6 miljardit dollarit. Kui see tulemus omakorda Fortune 500 tabeliga kokku viia, pole pilt just helge.
Esisajast jääks AS Eesti Vabariik pika puuga välja. Auväärsest positsioonist lahutab meid pisut vähem kui kolm miljardit dollarit, nimelt on 100. kohal 27,6 miljardi dollari suuruse käibega finantskontsern Capital One.
Eesti pälviks tabelis mulluste tulemuste järgi alles 113. koha. Napilt edestab meid aga siingi tuntud bränd – kiirtoidukett McDonald's. Meid lahutab vaid paarkümmend miljonit, ent vahe on vahe.
Eestist on ees enamik meile tuntud USA brände. Lähemalt kaugemale liikudes edestavad meid näiteks Facebook (98.), Nike (88.), Coca-Cola (64.) ja veel palju muud. Tipp jääb peaaegu hoomamatusse kaugusesse – Fortune 500 ülekaalukas liider on Walmart 485,9miljardise käibega.
Mõningat lohutust võib pakkuda see, et mitmest päris tuntud ja USA majandusajaloos olulisest firmast oleme siiski ees. Näiteks edestaks Eesti keemiatööstust DuPont umbes sama suure vahega kui McDonaldsile kaotab.
Eestile jääksid alla ka kohvikukett Starbucks (131.), kodumasinatootja Whirlpool (137.), oma nimega enda tegevuse lahti seletav Colgate-Palmolive (182.) ja biokeemiahiid Monsanto (204.).
Muide, burgerit söömata jättes Eesti au ei päästa – meie ise vähemalt otse McDonaldsi tulemustesse ei panusta. Eesti restoranidest kotletisaia ostnute raha läheb siin frantsiisi opereerivale firmale Premier Restaurants, mis kuulub Malta börsil noteeritud firmale Premier Capital.
Walmartis töötab rohkem rahvast kui Eestis elab
Selle punkti juures pole pikka juttu vajagi. Eestis on üldse kokku veidi rohkem kui 1,3 miljonit inimest. Jaeketi Walmart palgal on USAs 1,4 miljonit ja üle maailma kokku 2,3 miljonit töötajat.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum