Tootjad kipuvad musta valgeks rääkima

Betoontooted tuuakse teinekord objektile liiga värskena, mis aga viib kvaliteeti alla.   Foto: Raul Mee
Urve Vilk • 15. august 2017 • 4 min
Jaga lugu:

Viimasel ajal on esinenud mitmeid juhtumeid, kus tootja on märkinud oma toote paremaks, kui selle tegelikud omadused lubavad, kirjutab Äripäeva erileht Ehitus.

Kaur Kajak,, tehnilise järelevalve ameti peadirektor

Kui oleksime mõnele väiketootjale teinud kõige karmima meetme, oleksid nad arvatavasti selle peale uksed kinni panema pidanud.

Tavapärases mõistes ehitustoodete praaki – pragunenud või muul moel kahjustatud tooteid esineb tehnilise järelevalve ameti peadirektori Kaur Kajaki sõnul harva. Küll aga on ameti sõnul viimasel ajal olnud juhtumeid, kus tootja on markeerinud oma toote paremaks, kui selle tegelikud omadused lubavad, kirjutab ajakiri Ehitus. Põhjuseks võib olla tootja soov saavutada ülitäpselt ja ilma tugevusvaruta standardis määratud tulemust, mis võib kaasa tuua toote omaduste halvenemise.

Selliseid juhtumeid pole Kajaki sõnul küll ülemäära palju, kuid see võib tähendada kliendi petmist ja ohuallikat. Probleemi avastamine on keeruline, nõudes mitmeid sõltumatu pädeva asutuse katseid. Ettevõtjale toob see kaasa hulganisti sekeldusi nagu toote turustamiskeeld, tarbijale tekkinud kahju hüvitamine jne.

Tootja üritab klienti petta

Näiteks on ette tulnud, et soojustusmaterjalid on madalama survetugevusega kui märgitud, räägib Kajak. Sellistel juhtudel on materjaliga pealtnäha kõik korras, aga katsetades ja hinnates võib selguda, et tootja on omadused kas tahtlikult või tahtmatult tegelikkusest paremaks hinnanud.

“See ei mõjuta alati ehitise ohutust, aga seda võib jällegi pidada kliendi petmiseks,” räägib Kajak. Eesmärgiks võib olla soov müüa toodet kallimalt – kõrgema kvaliteedi ja paremate omadustega toode maksab rohkem.

14. septembril kohtuvad mõjukamad Eesti ehitusmaterjalide tootjad konverentsil „Materjalitootjate äriplaan 2018 – kuidas pääseda piiri taha?”.

Kuni 31. augustini kehtib konverentsile soodushind. Pane ennast kirja siin.

Tootmine on Kajaki sõnul keeruline, nii et vahel võibki ette tulla, et mõni toode kaldub ettenähtust kõrvale. “Selleks ongi ehitustoodete tootmisesse kaasatud sõltumatu osapool, kes on usaldusväärne ja aitab tootjal saavutada nõutud kvaliteeti.” Näiteks betoontooteid tuleb kvaliteedi saavutamiseks teatud aja teatud temperatuuril säilitada, et need saavutaks nõutud tugevuse, kuid vahel tuuakse need kohale liialt vara ehk värskena. “Kahjuks selliseid olukordi aeg-ajalt esineb,” nendib Kajak.

Igas tootmises võib praaki ette tulla

Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul on selleks, et praaki vältida, palju ära tehtud. Samas pole praak tema sõnul tootmises midagi erakordset. Rebase sõnul on oluline, mis praagist edasi saab ehk et see jõuaks turule õige kaubana. “Igal tootjal peab selge olema, kuidas praaktoodanguga käitutakse – millal seda kõlbab ehitusmaterjalina kasutada, kas seda on võimalik toormena taaskasutada või kõrvaldatakse toode sootuks.”

Rebase sõnul lähtuvad paljud tootjad juba praegu Euroopa standarditest, mis tähendab, et kõik tooted on varustatud märgistega, kus toote omadused kirjas. “Tootjal on rumal väita, et seal on kirjas midagi muud, kui see, mis tootega tegelikult tegu,” märgib ta. Küll aga võivad kauplused ja vahendajad ehk need, kes toote müüki toovad, ükskõik mida väita. Nii nagu püütakse müüa valepileteid või muud valekaupa, esineb tema sõnul pettureid ka ehitusmaterjalide turul, mistõttu tuleb turgu kindlasti kontrollida.

Kaur Kajak  Foto: Raul Mee

Tarbija peaks tähelepanelikum olema

Kajak rõhutab, et ettekirjutused pole sugugi karistamise eesmärgil tehtud. “Kui oleksime näiteks mõnele väiketootjale teinud kõige karmima meetme, oleksid nad arvatavasti pidanud selle peale uksed kinni panema,” räägib ta, et pigem suunab amet tootjaid toodete kvaliteeti tõstma ja paberimajandust korda tegema.

Omaette probleem on see, kui ehitaja kasutab muidu nõuetele vastavat toodet ise sobimatul moel. Seda on juhtunud Kajaki sõnul kinnitusvahenditega – ühes metallkonstruktsiooniga hoones tuli näiteks poldid poltliidestes välja vahetada, kuna algselt oli kasutatud mittesobivaid. “Selle taga võib olla nii ehitaja teadmatus kui soov odavamalt ehitada,” märgib Kajak. „Tellijal ja projekteerijal on sooviks parim võimalik hoone, aga ehitajal võib tekkida majanduslik motivatsioon kasutada projektist erinevaid lahendusi,” tunnistab ta. Nii tekib olukord, kus tellija ootus ja valminud hoone pole päris samad asjad.

Rebase sõnul võib toode valmides olla viimase peal, aga sama oluline on, mis sellest edasi saab - näiteks võib ka väga hästi tehtud aken ja uks alt vedada, kui paigaldamisega eksitakse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt