Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tootjad kipuvad musta valgeks rääkima

    Viimasel ajal on esinenud mitmeid juhtumeid, kus tootja on märkinud oma toote paremaks, kui selle tegelikud omadused lubavad, kirjutab Äripäeva erileht Ehitus.

    Kui oleksime mõnele väiketootjale teinud kõige karmima meetme, oleksid nad arvatavasti selle peale uksed kinni panema pidanud.

    Kaur Kajak,
    tehnilise järelevalve ameti peadirektor
    Tavapärases mõistes ehitustoodete praaki – pragunenud või muul moel kahjustatud tooteid esineb tehnilise järelevalve ameti peadirektori Kaur Kajaki sõnul harva. Küll aga on ameti sõnul viimasel ajal olnud juhtumeid, kus tootja on markeerinud oma toote paremaks, kui selle tegelikud omadused lubavad, kirjutab ajakiri Ehitus. Põhjuseks võib olla tootja soov saavutada ülitäpselt ja ilma tugevusvaruta standardis määratud tulemust, mis võib kaasa tuua toote omaduste halvenemise.
    Selliseid juhtumeid pole Kajaki sõnul küll ülemäära palju, kuid see võib tähendada kliendi petmist ja ohuallikat. Probleemi avastamine on keeruline, nõudes mitmeid sõltumatu pädeva asutuse katseid. Ettevõtjale toob see kaasa hulganisti sekeldusi nagu toote turustamiskeeld, tarbijale tekkinud kahju hüvitamine jne.
    Tootja üritab klienti petta
    Näiteks on ette tulnud, et soojustusmaterjalid on madalama survetugevusega kui märgitud, räägib Kajak. Sellistel juhtudel on materjaliga pealtnäha kõik korras, aga katsetades ja hinnates võib selguda, et tootja on omadused kas tahtlikult või tahtmatult tegelikkusest paremaks hinnanud.
    “See ei mõjuta alati ehitise ohutust, aga seda võib jällegi pidada kliendi petmiseks,” räägib Kajak. Eesmärgiks võib olla soov müüa toodet kallimalt – kõrgema kvaliteedi ja paremate omadustega toode maksab rohkem.

    14. septembril kohtuvad mõjukamad Eesti ehitusmaterjalide tootjad konverentsil „Materjalitootjate äriplaan 2018 – kuidas pääseda piiri taha?”.

    Kuni 31. augustini kehtib konverentsile soodushind. Pane ennast kirja siin.

    Tootmine on Kajaki sõnul keeruline, nii et vahel võibki ette tulla, et mõni toode kaldub ettenähtust kõrvale. “Selleks ongi ehitustoodete tootmisesse kaasatud sõltumatu osapool, kes on usaldusväärne ja aitab tootjal saavutada nõutud kvaliteeti.” Näiteks betoontooteid tuleb kvaliteedi saavutamiseks teatud aja teatud temperatuuril säilitada, et need saavutaks nõutud tugevuse, kuid vahel tuuakse need kohale liialt vara ehk värskena. “Kahjuks selliseid olukordi aeg-ajalt esineb,” nendib Kajak.
    Igas tootmises võib praaki ette tulla
    Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul on selleks, et praaki vältida, palju ära tehtud. Samas pole praak tema sõnul tootmises midagi erakordset. Rebase sõnul on oluline, mis praagist edasi saab ehk et see jõuaks turule õige kaubana. “Igal tootjal peab selge olema, kuidas praaktoodanguga käitutakse – millal seda kõlbab ehitusmaterjalina kasutada, kas seda on võimalik toormena taaskasutada või kõrvaldatakse toode sootuks.”
    Rebase sõnul lähtuvad paljud tootjad juba praegu Euroopa standarditest, mis tähendab, et kõik tooted on varustatud märgistega, kus toote omadused kirjas. “Tootjal on rumal väita, et seal on kirjas midagi muud, kui see, mis tootega tegelikult tegu,” märgib ta. Küll aga võivad kauplused ja vahendajad ehk need, kes toote müüki toovad, ükskõik mida väita. Nii nagu püütakse müüa valepileteid või muud valekaupa, esineb tema sõnul pettureid ka ehitusmaterjalide turul, mistõttu tuleb turgu kindlasti kontrollida.
    Kaur KajakFoto: Raul Mee
    Tarbija peaks tähelepanelikum olema
    Kajak rõhutab, et ettekirjutused pole sugugi karistamise eesmärgil tehtud. “Kui oleksime näiteks mõnele väiketootjale teinud kõige karmima meetme, oleksid nad arvatavasti pidanud selle peale uksed kinni panema,” räägib ta, et pigem suunab amet tootjaid toodete kvaliteeti tõstma ja paberimajandust korda tegema.
    Omaette probleem on see, kui ehitaja kasutab muidu nõuetele vastavat toodet ise sobimatul moel. Seda on juhtunud Kajaki sõnul kinnitusvahenditega – ühes metallkonstruktsiooniga hoones tuli näiteks poldid poltliidestes välja vahetada, kuna algselt oli kasutatud mittesobivaid. “Selle taga võib olla nii ehitaja teadmatus kui soov odavamalt ehitada,” märgib Kajak. „Tellijal ja projekteerijal on sooviks parim võimalik hoone, aga ehitajal võib tekkida majanduslik motivatsioon kasutada projektist erinevaid lahendusi,” tunnistab ta. Nii tekib olukord, kus tellija ootus ja valminud hoone pole päris samad asjad.
    Rebase sõnul võib toode valmides olla viimase peal, aga sama oluline on, mis sellest edasi saab - näiteks võib ka väga hästi tehtud aken ja uks alt vedada, kui paigaldamisega eksitakse.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.