• Jaga lugu:

    Hinnatõus pani palgad kasvama

    Konjunktuuriinstituudi direktor Marje JosingFoto: Andres Haabu

    Teises kvartalis tõusis keskmine brutopalk aegade kõrgeimale tasemele. Palgakasv on aeglustunud neli kvartalit järjest, ent tööjõupuudus ja hinnatõus panid selle uuesti kasvama, ütlevad eksperdid.

    Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutopalk teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,8%. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing sõnas, et palgakasvu kiirenemise taga on majanduse elavnemine ja hinnatõus. „Kui hinnad tõusevad, tahetakse ka palka juurde saada,“ ütles ta. Kuna ettevõtete kasumid on samuti korraliku hüppe teinud, kasvades pea veerandi, ei ole Josingu sõnul vaja uut palgarallit eriti karta. Seda eriti seepärast, et reaalpalga kasv on ainult 3,7% ehk pea poole võrra väiksem kui absoluutne palgakasv. „Inimesed, kes poes käivad, tunnetavad selgelt, et hinnad on kõrged ja söövad palgakasvu ära,“ rääkis ta.
    Hinnatõusu taga on samuti majanduse elavnemine ja ärikonjunktuuri paranemine, aga ka toorainete kallinemine.
    Josingu sõnul on halb see, et praeguse palgakasvu vedur on riigisektor. „Nii ei peaks olema. See tekitab erasektorile, kus on niigi tööjõupuudus, veel lisasurvet,“ ütles ta. Peale riigisektori vedasid teises kvartalis palgakasvu ka mäetööstus ja energeetika, mis veel mõni aeg tagasi olid kriisi langemas. „Koondati, külmutati palku. Nüüd on turg paranenud ja jälle kannatab neis sektorites palka tõsta,“ ütles ta.
    Tööjõupuudus kasvatab palku
    Josing lisas, et palgatõusu surub tagant ka tööjõupuudus. Sama meelt on Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. „Veel rakendamata tööjõuressurssi on Eesti tööjõuturul järjest vähem,“ ütles Elmik, kelle sõnul on juba töötavate või veel tööd otsivate inimeste osakaal tööealises elanikkonnas on tõusnud viimase 20 aasta kõrgeimale tasemele. Täitmata ametikohtade arv oli esimeses kvartalis viimase kaheksa aasta suurim. „Tööturule lisab pingeid ka tööealise elanikkonna vähenemine. Sellel aastal on tööealisi Eestis 6000 inimese võrra vähem kui aasta tagasi,“ rääkis Elmik.

    Ehituses on ülekuumenemisoht

    Hoolimata kiirest palgakasvust suurenes ka ettevõtete kasum. Sellele on aidanud kaasa mitu tegurit, nagu välisnõudluse kasv, põlevkivisektori taastumine ja ehitustegevuse hoogustumine tänu suurematele investeeringutele infrastruktuuri. Äritsükli jooksul kõiguvad palgad vähem kui kasumid ja majanduse tugevnedes kasvab kasum palkadest kiiremini, et teha tagasi vahepealset langust. Selleks, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses läheneks majanduskriisieelsele tasemele või ka Euroopa Liidu keskmisele, peaks kasumi kasv veel mõnda aega palgakasvu ületama.

    Ettevaates võib palgakasvu veelgi kiirendada suurem nõudlus tööjõu järele, mis majanduse hoogustumisega tavaliselt kaasas käib. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu andmed näitavad, et hõive kasvu ootavate ettevõtete osakaal on suurenenud ja tööjõupuudust nimetatakse tootmist piirava tegurina järjest sagedamini. Ülekuumenemise oht on eriti ilmne ehituses, kus teises kvartalis jäi palgakasv siiski veel majanduse keskmisele alla. Tõenäoliselt on seda aidanud pidurdada välistööjõu värbamine.

    Orsolya Soosaar
    Eesti Panga ökonomist
    Elmiku sõnul prognoosib Swedbank, et kiire palgakasv jätkub ka järgmisel aastal, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada.
    Elmiku sõnul aeglustub sel aastal palgatöötajate ostujõu kasv, kuna hinnad tõusevad. Teises kvartalis tõusis hindade muutusega korrigeeritud keskmine netopalk ligi 4%. „Ostujõu aeglasem kasv on pidurdanud ka tarbimise kasvu. Selle aasta esimesel poolel suurenes jaemüük vaid 2% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes,“ selgitas ta.
    Keskmine brutokuupalk tõusis enamikul tegevusaladel. Brutokuupalga aastakasv oli kiirem mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine palgatase tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt. Tööjõupuudus toetas palgakasvu info ja side valdkonnas. Keskmine palgatase ei muutunud kinnisvarasektoris ja kasvas suhteliselt aeglaselt põllumajanduses. Kinnisvaras ja põllumajanduses on ettevõtete kasumid varasemast väiksemad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Täna saab viimast päeva teisest pensionisambast lahkumisest loobuda Seni on avalduse tagasi võtnud ligi 4000 inimest
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Linnamäe grupi firma müüb kaitseväele 10miljonilise välihaigla
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ostab 10,2 miljoni euro eest 2. jalaväebrigaadile välihaigla Margus Linnamäe suurosalusega MM Grupi firmalt Semetron.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ostab 10,2 miljoni euro eest 2. jalaväebrigaadile välihaigla Margus Linnamäe suurosalusega MM Grupi firmalt Semetron.