Mart Proosi sõnul on tööstuse suurim peavalu endiselt kvalifitseeritud tööjõu puudus. “Meil on praegu täitmata 22 ametikohta, kuhu otsime inimesi. Kokkulepped on sõlmitud viie inimesega ehk meil on endiselt vaba 17 kohta,” ütles ta Äripäeva erilehes Tööstus. “Alates selle aasta kevadest-suvest tunnetame selgelt, et tööjõupuudus loob keeruka olukorra, kus me lihtsalt ei suuda enam alustada uusi projekte, mille oleme sellesse aastasse planeerinud, sest meil ei ole sellele lihtsalt tööjõu katet.”

Proosi hinnangul on positiivne ja julgustav, et valitsus on fookusesse võtnud elamislubade kvoodi, samas tekitab ebakindlust see, et pole teada, millised on tulevikus otsused. Praegu on kvoot 0,1% elanikkonnast ehk pisut üle 1300 inimese aastas. “Selle numbri kahekordistamine võiks tuua vaid hetkelist leevendust, aga suures pildis see tööjõuvajadust ei kata. Pigem näeks tööstussektor seda numbrit kuskil 10 000 inimese kandis või 1% juures. Eesti tööealine elanikkond väheneb, samas tööstuste tööjõuvajadus kasvab endiselt ja sellele ei ole katet,” sõnas Proos. 

Mis puudutab tööjõukulude kasvu, siis see on Proosi sõnul kõikide ettevõtete probleem. “Palk tegi 7% kasvu ja see on suhteliselt karm. Võib-olla jaekliendile suunatud sektoris on võimalik tööjõust tulenevat kulukomponenti toodete lõpphinda viia, aga ekspordis on ääretult keeruline tõsta hindu 2–3% aastas ainult seetõttu, et meil tööjõukulud kasvavad ja seda märgatavalt kiiremini kui meie põhilistel sihtturgudel – seda ei neelata lihtsalt alla,” hoiatas ta ja lisas, et probleemile tuleb leida lahendus – olgu selleks võõrtööjõud, automatiseerimine või muudatused tooteportfellis.

Loe pikemalt Äripäeva teemaveebist tööstusuudised.ee.