Tööstusjuhid digitoetustest: parem varblane peos

Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmise ja tootmiskorralduse õppekava juhi Ingrid Joosti sõnul on ettevõtete protsessianalüüsid küll äärmiselt vajalikud, kuid ainult auditite toetamisest kõrgema lisandväärtuse saavutamiseks ei pruugi piisata. „See on ainult üks koht, mille kaudu näeb ettevõte oma võimalusi. Kui aga tal endal pole investeeringuteks kapitali – need protsessid nõuavad palju raha –, siis paraku audit ei aita ettevõtteid edasi,“ möönis ta.

IKT klastri juht Doris Põld tõdes, et ta suutis tiheda majandusministeeriumi hoones käimisega selle ukse ette lohu kulutada. „Selleks, et üleüldse leitaks mingi riiklik tugi või vahend tööstuse digitaliseerimise teemade jaoks,“ sõnas ta. „Lähed küsima pintsakut, aga välja tuled kikilipsuga – nii palju sellest riidest lõpuks järgi jäi,“ illustreeris Põld seda, milliseks võib riigiga koostöös toetusmeetme väljatöötamine kujuneda. Siiski lisas ta, et tegu on hea algusega.

Raha leiab alati, kõik sõltub riigi tööstuspoliitikast, tõdes lehtmetallitootja Hyrles OÜ operatiivjuht Reio Rahumägi. „Iga asi võtab aega, aga kui ettevõttel on kiire, siis riigil ilmselt väga kiire ei ole. Järgmised valimised on juba suhteliselt lähedal, sotsidelt tuleb raha lihtsalt kiiresti ära võtta,“ võttis Rahumägi publiku naerupahvaku saatel jutu kokku.

Julgus, motivatsioon, veenmisoskus

Küsimuse peale, kui palju võib ettevõttes tootmisprotsessi digitaliseerimise lõpule viimiseks aega ja inimressurssi kuluda, vastas Rahumägi, et Hyrlesi näitel tuli neil nädalas korra 5-6 inimest 4-5 tunniks kokku. Nõnda 7-8 kuud järjest. Rahumägi sõnul sõltub õnnestumine ja selleks kuluv aeg suuresti meeskonna motiveeritusest.

„Samuti tuleb saada inimesed ühele lainele. See ei ole kerge. On inimesi, kes tunnevad end mugavalt seal, kus nad on,“ möönis Rahumägi ja lisas, et uuenduste tegemisel on olulisel kohal veenmis- ja presenteerimisoskus. „Vahel on kasulik võtta ka väljastpoolt inimesi, kes kordavad su enda sõnu,“ soovitas ta.

Tiki treilerite kaubamärgi all tegutseva BestNeti juhatuse liige Marek Tamm soovitas ettevõtetel digitaliseerimisprotsessi käima lükkamiseks esmalt rõhku panna enda veebilehtedele. „Kui vaadata Eesti tööstusettevõtete veebilehti, tuleb nutumaik suhu. Meie oleme oma lehe teinud Skandinaavia regioonis sektori parimaks ja edulood on selle poole pealt juba olemas. Väike samm. Tehke korda,“ soovitas Tamm.

Põld aga soovitas ettevõtjatele eelkõige julgust asjaga peale hakata. „Eestvedaja on palju huvitavam olla, kui selja taga joosta. Selja taga joostes pritsib pori,“ tõdes ta.