Tööstusjuhid digitoetustest: parem varblane peos

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul plaanib riik lisaks digitaliseerimise analüüsidele veel teisigi toetusmeetmeid rakendada.  Foto: Kalev Lilleorg

Lähed küsima pintsakut, aga välja tuled kikilipsuga – nii iseloomustas IKT klastri juht Doris Põld riigi plaani toetada tuleval kolmel aastal 5,6 miljoniga tööstuse digitaliseerimist. Siiski on tegu sammuga õiges suunas, möönsid ettevõtjad.

Marek Tamm,, BestNeti juhatuse liige

Kui vaadata Eesti tööstusettevõtete veebilehti, tuleb nutumaik suhu. Meie oleme oma lehe teinud Skandinaavia regioonis sektori parimaks ja edulood on selle poole pealt juba olemas.

Urve Palo teatas eelmisel nädalal, et valitsus on valmis kinni maksma suure osa kuni 500 digitaliseerimise-automatiseerimise analüüsist. Aastateks 2018-2020 on riigil selleks ära anda 5,6 miljonit eurot.

„Selleks võib ettevõte palgata spetsialisti ka välismaalt – tema tuleb, vaatab ettevõttele otsa ja ütleb, et kui nüüd automatiseeriksite ja digitaliseeriksite, oleks võimalik saavutada selline efekt. Sealt edasi juba plaanid, milliseid seadmeid oleks vaja ja palju see maksaks,“ tõi Palo näiteks, kuidas analüüsi läbi viia.

Samm õiges suunas

Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmise ja tootmiskorralduse õppekava juhi Ingrid Joosti sõnul on ettevõtete protsessianalüüsid küll äärmiselt vajalikud, kuid ainult auditite toetamisest kõrgema lisandväärtuse saavutamiseks ei pruugi piisata. „See on ainult üks koht, mille kaudu näeb ettevõte oma võimalusi. Kui aga tal endal pole investeeringuteks kapitali – need protsessid nõuavad palju raha –, siis paraku audit ei aita ettevõtteid edasi,“ möönis ta.

IKT klastri juht Doris Põld tõdes, et ta suutis tiheda majandusministeeriumi hoones käimisega selle ukse ette lohu kulutada. „Selleks, et üleüldse leitaks mingi riiklik tugi või vahend tööstuse digitaliseerimise teemade jaoks,“ sõnas ta. „Lähed küsima pintsakut, aga välja tuled kikilipsuga – nii palju sellest riidest lõpuks järgi jäi,“ illustreeris Põld seda, milliseks võib riigiga koostöös toetusmeetme väljatöötamine kujuneda. Siiski lisas ta, et tegu on hea algusega.

Raha leiab alati, kõik sõltub riigi tööstuspoliitikast, tõdes lehtmetallitootja Hyrles OÜ operatiivjuht Reio Rahumägi. „Iga asi võtab aega, aga kui ettevõttel on kiire, siis riigil ilmselt väga kiire ei ole. Järgmised valimised on juba suhteliselt lähedal, sotsidelt tuleb raha lihtsalt kiiresti ära võtta,“ võttis Rahumägi publiku naerupahvaku saatel jutu kokku.

Vasakult paremale: Reedel Instrutec 2017 tööstusmessil peetud arutelus võtsid moderaator Meelis Mandeli kõrval veel sõna
Vasakult paremale: Reedel Instrutec 2017 tööstusmessil peetud arutelus võtsid moderaator Meelis Mandeli kõrval veel sõna   Foto: Marek Tamm, Ingrid Joost, Doris Põld ja Reio Rahumägi

IKT arenguprogramm:

Kogumaht on 28 miljonit eurot.

Peamine eesmärk on tuua 2020.aastaks Eestisse 20 000 e-residendi ettevõtet, mis toovad kokku Eestisse aastas üle 86 miljoni euro.

Samuti on plaanis tuua 2000 kõrgepalgalist IT-spetsialisti, liikuda jõuliselt edasi tööstuse ja ehituse digitaliseerimisega ning võimendada suurima potentsiaaliga teadusarendusprojekte, teiste seas näiteks andmekaeve ja küberkaitse vallas

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

 

Julgus, motivatsioon, veenmisoskus

Küsimuse peale, kui palju võib ettevõttes tootmisprotsessi digitaliseerimise lõpule viimiseks aega ja inimressurssi kuluda, vastas Rahumägi, et Hyrlesi näitel tuli neil nädalas korra 5-6 inimest 4-5 tunniks kokku. Nõnda 7-8 kuud järjest. Rahumägi sõnul sõltub õnnestumine ja selleks kuluv aeg suuresti meeskonna motiveeritusest.

„Samuti tuleb saada inimesed ühele lainele. See ei ole kerge. On inimesi, kes tunnevad end mugavalt seal, kus nad on,“ möönis Rahumägi ja lisas, et uuenduste tegemisel on olulisel kohal veenmis- ja presenteerimisoskus. „Vahel on kasulik võtta ka väljastpoolt inimesi, kes kordavad su enda sõnu,“ soovitas ta.

Tiki treilerite kaubamärgi all tegutseva BestNeti juhatuse liige Marek Tamm soovitas ettevõtetel digitaliseerimisprotsessi käima lükkamiseks esmalt rõhku panna enda veebilehtedele. „Kui vaadata Eesti tööstusettevõtete veebilehti, tuleb nutumaik suhu. Meie oleme oma lehe teinud Skandinaavia regioonis sektori parimaks ja edulood on selle poole pealt juba olemas. Väike samm. Tehke korda,“ soovitas Tamm.

Põld aga soovitas ettevõtjatele eelkõige julgust asjaga peale hakata. „Eestvedaja on palju huvitavam olla, kui selja taga joosta. Selja taga joostes pritsib pori,“ tõdes ta.

Doris Põld,, IKT klastri juht

Eestvedaja on palju huvitavam olla, kui selja taga joosta. Selja taga joostes pritsib pori.

Palo lubab toetada 500 ettevõtte digitaliseerimise analüüse

„Tahame aidata tööstust digitaliseerida. Selge see, et riik ei jaksa masinaid kinni maksta, aga oleme valmis kinni maksma 80% digitaliseerimise-automatiseerimise analüüsist,“ rääkis Palo reedel tööstusmessil Instrutec 2017.

Digitaliseerimise analüüsi toetamise meede on osa riigi kavandatavast 28 miljoni eurose eelarvega IKT-arenguprogrammist. Tööstuste digitaliseerimiseks on riik aastateks 2018-2020 sellest rahast omakorda eraldanud 5,6 miljonit eurot. Osa sellest kulubki kuni 500 ettevõtte digitaliseerimise analüüside toetamiseks.

„Selleks võib ettevõte palgata spetsialisti ka välismaalt – tema tuleb, vaatab ettevõttele otsa ja ütleb, et kui nüüd automatiseeriksite ja digitaliseeriksite, oleks võimalik saavutada selline efekt. Sealt edasi juba plaanid, milliseid seadmeid oleks vaja ja palju see maksaks,“ tõi Palo näiteks, kuidas analüüsi läbi viia.

Palo sõnul on riigil tööstuse käekäigu pärast muretsemiseks põhjust küllaga. „Riigikontroll tuli hiljuti välja raportiga, kus oli märgitud, et hea valitsus ja riigikogu, valmistuge selleks, et mingi aja pärast ei ole enam Euroopa Liidu vahendeid,“ selgitas Palo ja lisas, et kuna ettevõtted ise ei näi valmistuvat, tuleb riik digitaliseerimise osas appi.

Riik on valmis programmi käivitama tuleval aastal, kinnitas Palo. „Teeme seda oma parimas teadmises, selle jaoks on olemas riigi vahendid, need ei ole Euroopa Liidu vahendid ning seetõttu saame olla ka paindlikud ja teha vajadusel muudatusi,“ ütles ta.

Tegu oleks Palo sõnul esimese sammuga, kuidas ettevõtteid aidata. „Hiljem oleme valmis välja töötama ka pilootlahendusi. Ehk valime näiteks 10 ettevõtet ja aitame neil edasi minna,“ sõnas Palo.

Teod ei jõua sõnadele järgi

Tööandjate keskliidu oktoobris läbi viidud uuringust „Digioskused tööstussektoris“ selgus, et kuigi kaks kolmandikku küsitlusele vastanud 150 ettevõtte juhist peab ettevõtte töötajate digioskuse arendamist oluliseks, ei olnud 47% vastanud ettevõtetest teinud oma töötajate digioskuste arendamiseks mingeid pingutusi teinud. Uuringu järgi on keskmisest selgemalt kriitilisemad oma töötajate digisoskuste suhtes venekeelesed, Kirde-Eesti ja metallitööstuse ettevõtted.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt