Ohtlikud näited riigiabist: maksudega mängimine ja Estonian Air

Tamm rõhutas riigiabist rääkides, et selle andmine on keelatud, kuid erandeid riigiabi andmiseks on tuhandete lehekülgede kaupa.

Ebaseaduslikult antud abi küsitakse tagasi ettevõttelt, mitte andjalt. „Ettevõte ei saa öelda, et aga mulle anti ja mina ei saanud midagi teha," tõdes advokaat.

Riigiabiga on tegemist siis, kui täidetud on neli tingimust: raha tuleb riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest, see abi on valikuline, annab saajale majandusliku eelise ning moonutab seega konkurentsiolukorda, sh Euroopa Liidu riikide vahel.Tamm selgitas kõiki nelja kriteeriumit näidete varal.

Esimese kriteeriumi järgi on riigiabiga tegemist siis, kui abi antakse riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest. Siin aitab Tamme sõnul asja näitlikustada Estonian Airi juhtum. Ta tuletas meelde, et Estonian Airis oli riigi osalus alla poole ja ülejäänu jagunes erinevate investorite vahel.

„Kui riik tegutseb erainvestori printsiibil, siis see ei ole riigabi. Esimesed meetmed, mida riik rakendas, olid kapitali sissemaksed. Samal ajal tegid sissemakseid erainvestorid. Niisiis võiks väita, et see ei olnud riigiabi. Esimese meetme puhul osalesid kapitali sisse maksmises nii riik kui ka teised omanikud," rääkis Tamm.

Keeruliseks läks asi aga kõikide edasiste sissemaksetega, kus iga korraga hakkas erainvestorite osa vähenema. Eriti markantseks muutus asi siis, kui investeerimispank Cresco loobus osalusest – selle asemel et raha sisse maksta. "Aga kui erainvestor samadel tingimustel ei osale, siis on tegemist riigi sekkumisega. Selle põhjal otsustas Euroopa Komisjon, et igal juhul oli tegemist riigiabiga, seal ei saa kahtlust jääda,“ tõdes advokaat.

Ühtlasi on võimalik üksikettevõttele abi anda põhimõttel one last time – see on ühekordne kindel päästekava, mis aitab raskustes ettevõtte turuga kaasa. „Aga riik sekkus Estonian Airi puhul mitu korda. Valuliseks teeb asja see, et samal ajal toimusid ka airBalticu kapitali sissemaksed, aga airBaltic suutis Euroopa Komisjonile ära näidata, et seda tehti ühe kindla plaani alusel, mida jälgiti, kuigi seda ka korduvalt muudeti. See näitab, kui palju on Euroopa Komisjoni poolel reeglite tõlgendamise ruumi,“ rääkis Tamm.

Teise kriteeriumi järgi on tegu riigiabiga, kui abil on valikuline iseloom – see tähendab, et abi pole mõeldud kõigile, vaid konkreetsele ettevõttele, ettevõtjate grupile või kindlate kaupade tootmiseks.

"Ekskursioon põlevkivisse. 2011. aastal olid riigil plaanid teha elektrituru seaduse muudatused, mis toetaks põlevkivi tootmist. Tegemist on valikulise kriteeriumi täitmisega – meede, mis puudutab ühte väga kitsast ettevõtete ringi. See kaasus käis Euroopa Komisjonist läbi, aga kuna siin nähti, et komisjonis alustati menetlust, võeti asi tagasi,“ rääkis Tamm. 

Advokaadibüroo COBALT partneri sõnul on valikulisuse kriteerium maksude tõttu praegu väga päevakajaline. Riigiabiga on tegemist siis, kui riik annab positiivselt mingi raha või loobub mingi tulu saamisest – siin tekib küsimus mitmesuguste maksumeetme kohta.

"Kui riik rakendab maksupoliitikat, siis ta teeb valikuid, näiteks annab soodustusi mingile ettevõtete grupile. Kõik maksutõusud, mis meil on järgmisel aastal, on mingi valikulise iseloomuga, eelistades üht või teist gruppi. Printsiip on, et kui on üldine maksueesmärk, siis see on sobiv, aga kui tehakse erandeid mingite gruppide jaoks, siis võib olla tegemist valikulisuse kriteeriumi täitmisega,“ rääkis Tamm.

Ta tõi esile Iirimaa, mis tegi konkreetselt Apple'ile suunatud maksuerisusi. „Euroopa Komisjon ongi pöördunud Euroopa Kohtusse väitega, et see on vastuolus riigiabi reeglitega – et Apple’ile ei rakendata üldist maksusüsteemi,“ ütles Tamm.

Aga kuidas meil siis põlevkiviga on? „Ressursitasude maksuerisuse puhul ei ole selektiivsuse kriteerium täidetud, sest see erisus kehib ühetaoliselt kõigile asjakohastele ettevõtetele, mitte ühele konkreetsele,“ rääkis ta.

Kolmanda kriteeriumi järgi on riigiabiga tegemist siis, kui see annab majandusliku eelise abi saajale. Siin võib tekitada küsimusi Leedu Klapeda LNG-terminal, milleks Euroopa Komisjon andis mitu erinevat riigiabi luba. 

Sellega seostub tugevalt neljas kriteerium: riigiabi moonutab konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. 

Tekib küsimus, miks sai Klaipeda LNG-terminal riigiabi ja miks ei või seda saada mõni Eestisse plaanitav terminal. Tamm selgitas, et kui leedukate ujuvterminalile 2015. aastal riigiabi luba anti, analüüsis Euroopa Komisjon pikalt, missugune on selle meetme eesmärk.

„Vaadati puhtalt Leedu baasil ja järeldati, et jah, Leedus on vaja mitmekesistada energia tarneallikaid, sõltuvus gaasist on probleem, mis tuleb lahendada ja kuna Leedus on seda nii väga vaja ja see Leedus konkurentsi ei mõjuta, siis on see abi lubatud. Võib-olla peaksime olema õnnelikud, et Leedu tarbijad maksid kinni varustuskindluse suuremal territooriumil, aga eks siin ole kahtlusi, kas see ikka laieneb suuremale territooriumile või mitte,“ rääkis Tamm.