Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ei mingit kaheparteisüsteemi

    Tõnis SaartsFoto: Erik Prozes

    Eesti erakonnasüsteemis on uutele tulijatele kindlasti ruumi, kirjutab poliitikateadlane Tõnis Saarts (Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut).

    Aeg-ajalt arutletakse meedias ja poliitikute seas, kas Eestis võiks välja kujuneda kaheparteisüsteem, kus Reformierakond ja Keskerakond jagavad n-ö turu ära ning hakkavad dikteerima kogu mängu. Unustagem see kaheparteisüsteemi jutt – sellele poleks Eestis pinda, ning isegi kui see tekiks, oleks selline areng ülimalt ohtlik.
    Mõnele uuele erakonnale ruumi ometi jaguks. Kuid seni, kuni suudetakse vältida kahe partei võimumonopoli, on Eesti parteipoliitika paradoksaalsel kombel populistlike uustulnukate invasiooni vastu paremini kindlustatud kui siis, kui laseme Keskerakonnal ja Reformierakonnal senisest veelgi suuremat võimutäiust nautida.  
    Poliitikateaduslikus vaates on kaheparteisüsteem erakonnasüsteem, kus on kaks domineerivat jõudu, mis koos võtavad 80-90% häältest, üks parteidest saavutab parlamendis absoluutse enamuse (50%+1 kohtadest) ja saab valitsuse moodustada üksi, ilma koalitsiooniparteriteta. Traditsiooniliselt on Euroopas kaheparteisüsteeme leidunud vaid üksikutes riikides, näiteks Suurbritannias ja Maltal.
    Raske on ette kujutada, et seni maksimaalselt 30% häältesaaki nautinud Keskerakonnal ja Reformierakonnal õnnestuks ühiskonnas toetusbaasi ligi poole võrra kasvatada ja kõik teised võimalikud konkurendid (nt SDE ja EKRE) peaaegu välja suretada. Isegi üleminek kaheerakonnasüsteemi teket soosivamale majoritaarsele valimissüsteemile ei tooks seesugust muutust. Niisiis on jutud kaheparteisüsteemist täielik nonsenss – midagi sellist, nagu jutud eestlaste peatsest Marsi-ekspeditsioonist.
    Kahe ja poole süsteem
    Küll on aga Euroopa demokraatiates mõningaid erakonnasüsteemide variante, kus näeme kahe domineeriva erakonna esiletõusu, kuigi tehnilises võtmes pole tegemist kaheparteisüsteemiga. Ühte neist tuntakse nn kahe-poole-parteisüsteemina. Nagu nimigi viitab, on sellises süsteemis kaks tugevas positsioonis erakonda, millest kumbki ei saa päris üksi valitsuse moodustamiseks hääli täis (mõlema toetus 40% juures) ja seetõttu peavad nad kaasama mõne koalitsioonipartneri väikeerakondade seast.
    Seesuguseid erakonnasüsteeme on nähtud mitmes Euroopa uues demokraatias: Leedus (1990. aastatel), Ungaris (enne kui Victor Orbani juhitud Fidesz saavutas parlamendis absoluutse enamuse) ja Hispaania (kuni suure majanduskriisini, kui tõusid esile populistid, nagu Podemos). Juba seda loetelu vaadates on lugejale selge, kui hapraks sellised kahe domineeriva parteiga kooslused uutes demokraatiates on osutunud. Tuleb üks suurem kriis, rahuolematuse- ja populismilaine – ning kogu seni hoolikalt väljatimmitud ja tasakaalustatud süsteem lendab uppi. Heal juhul tekib selle asemele üsna killustatud mitmeparteisüsteem, värvikate populistlike uustulnukatega (Hispaania ja Leedu). Halvimal juhul lõpeb asi ühe partei peaaegu kõigutamatu võimumonopoliga ja pooldemokraatliku režiimi kehtestamisega (Ungari).
    Usun, et Eesti kontekstis kaheparteisüsteemist rääkijad peavad tegelikult silmas ühte mitmeparteisüsteemi erivarianti, kus on tõesti kaks tugevamat parteid, kes reeglina pälvivad umbes 30% valijate toetuse, kuid nende kõrval leidub kohta ka mitmele keskmise tugevusega jõule. Selline süsteem on viimased paarkümmend aastat edukalt toiminud näiteks Rootsis (moderaadid vs sotsiaaldemokraadid) ja kuni 2010. aasta valimisteni ka Tšehhis (konservatiivne ODS vs sotsiaaldemokraadid). Tšehhi näide kinnitab muidugi taas varasemat tõdemust: sellised kahe suure jõukatsumisele üles ehitatud süsteemid on eriti haavatavad just uutes demokraatiates. Tšehhi poliitikas leiab tänaseks täiesti fantastilise kollaaži populistlikke uustulnukaid, mis ähvardavad vanad olijad päris kuivale jätta.
    Uus partei mahub platsile
    Olen kaugel väitmast, et Eesti erakonnasüsteem on valmis ja ühtegi uut erakonda enam lähima kümnendi jooksul areenile ei tule. Kindlasti tuleb. Meil on seni vaba nišš tõeliselt liberaalse partei jaoks, mis kuulutab nii ettevõtjasõbralikku turuvabadust kui ka sallivaid eluhoiakuid. Korrastamist vajab ka konservatiivne tsenter, kus on praegu valimiskünnisega maadlemas IRL ja Vabaerakond. Küsimus on, kummal neist erakondadest õnnestub 2019. aasta valimised edukalt üle elada, või võtab nende elektoraadi suuresti üle mõni poolkonservatiivne ja poolliberaalne uustulnuk.
    Seni, kuni Eestis suudetakse vältida kahe partei võimumonopoli, jääb uustulnukate häältesaak ilmselt üsna tagasihoidlikuks, sest valikut jagub ka praeguse süsteemi sees. Suuremad populistlikud vapustused võivad meid oodata aga siis, kui kahel erakonnal õnnestubki lõpuks suur osa potist endale haarata. Uutes Euroopa demokraatiates pole seni ühtegi positiivset näidet, kus seesugune kahe erakonna dominandiga süsteem oleks jätkusuutlik.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.