• OMX Baltic0,06%297,22
  • OMX Riga−1,36%903,6
  • OMX Tallinn0,03%2 036,34
  • OMX Vilnius0,27%1 217,91
  • S&P 500−0,29%6 449,8
  • DOW 300,08%44 946,12
  • Nasdaq −0,4%21 622,98
  • FTSE 100−0,42%9 138,9
  • Nikkei 2251,71%43 378,31
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,75
  • OMX Baltic0,06%297,22
  • OMX Riga−1,36%903,6
  • OMX Tallinn0,03%2 036,34
  • OMX Vilnius0,27%1 217,91
  • S&P 500−0,29%6 449,8
  • DOW 300,08%44 946,12
  • Nasdaq −0,4%21 622,98
  • FTSE 100−0,42%9 138,9
  • Nikkei 2251,71%43 378,31
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,75
  • 17.01.18, 12:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Prantslased nõuavad Venemaalt saja aasta vanust hiigelvõlga

Umbes 400 000 Prantsusmaa kodanikku on pöördunud võlakirjaomanike rahvusvahelise liidu poole nõudega saada tagasi nende esivanemate Venemaale antud laenud, mille 1918. aastal oma ukaasiga kustutas Vladimir Lenin.
Venemaa riigiobligatsioon
  • Venemaa riigiobligatsioon
  • Foto: wikipedia
Jutt käib 15 miljardist frangist, mis on tänases vääringus 53 miljardit eurot, vahendas Radio France Internationale (RFI). Võlakirjad on antud välja 19. sajandi teises pooles ning need investeeriti Venemaa raudtee- ja kaevandusfirmadesse – ning neid summasid pole andjatele kunagi tagastatud.
Pärast Lenini otsust seda raha mitte tagasi maksta laostusid paljud prantsuse võlausaldajad, kirjutas RFI. Nüüd nõuavad Venemaa käest oma perele kuuluvat vara tagasi laenuandjate järeltulijad. Meediakanal kirjutas, et erilist lootust Venemaalt raha tagasi saada pole, sest Venemaa pole end kuulutanud pankrotis olevaks ning samuti pole riigivõlal aegumistähtaega, rääkis võlakirjade omanike ühenduse president Eric Sanitas.
Võlakirjaomanikud on oma võitluses üksi, sest riiklikul tasemel ei saa Prantsusmaa Venemaalt obligatsioonide väljamaksmist nõuda, kirjutas täna RIA Novosti. Agentuurile kommenteeriti Prantsusmaa majandusministeeriumist, et ametlikult ei ole Pariisil Moskvale sel teemal mingeid nõudmisi, kuid samas pole riigi võimuses keelata oma kodanikel võidelda oma võlgade tagasisaamise eest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Viimati, eelmisel aastal, kustutas Venemaa Nõukogude Liidu ajast „päritud“ laenukohustuse, makstes Bosnia ja Hertsegoviinale 125,2 miljonit dollarit.
Sada aastat lootust
RFI kirjutas, et jaanuaris 1918 kirjutas Lenin alla dekreedile, mis tühistas kõik tsaari lepingud – kaasa arvatud tohutud laenusummad, mille eest 19. sajandil kaasajastati Venemaa majandust. Lenini otsus viis pankrotti sajad tuhanded prantsuse võlausaldajad.
Nüüd, sada aastat hiljem nõuavad järeltulijad, kellele on need obligatsioonid pärandina edasi kandunud, oma perekonna raha Venemaalt tagasi. RFI kirjutab, et üks neist, Christiane Ledoyen, sai võlakirja 1974. aastal kingituseks oma vanaonult, kes avaldas lootust, et ühel päeval see lunastatakse ja „siis saate vähemalt teie sellest kasu“.
Venemaa raudteed andsid 1867. aastal välja kullaga garanteeritud riigiobligatsioone. Kolmekümne järgneva aasta jooksul investeerisid prantslased kogusummas 15 miljardit kuldfranki – selle summa tänane ekvivalent on 53 miljardit eurot.
Ajaloo üks suuremaid finantsskandaale kütab jätkuvalt kirgi, nendib RFI lõpetuseks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 0 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele