Umbes 400 000 Prantsusmaa kodanikku on pöördunud võlakirjaomanike rahvusvahelise liidu poole nõudega saada tagasi nende esivanemate Venemaale antud laenud, mille 1918. aastal oma ukaasiga kustutas Vladimir Lenin.
- Venemaa riigiobligatsioon Foto: wikipedia
Jutt käib 15 miljardist frangist, mis on tänases vääringus 53 miljardit eurot, vahendas Radio France Internationale (RFI). Võlakirjad on antud välja 19. sajandi teises pooles ning need investeeriti Venemaa raudtee- ja kaevandusfirmadesse – ning neid summasid pole andjatele kunagi tagastatud.
Pärast Lenini otsust seda raha mitte tagasi maksta laostusid paljud prantsuse võlausaldajad, kirjutas RFI. Nüüd nõuavad Venemaa käest oma perele kuuluvat vara tagasi laenuandjate järeltulijad. Meediakanal kirjutas, et erilist lootust Venemaalt raha tagasi saada pole, sest Venemaa pole end kuulutanud pankrotis olevaks ning samuti pole riigivõlal aegumistähtaega, rääkis võlakirjade omanike ühenduse president Eric Sanitas.
Võlakirjaomanikud on oma võitluses üksi, sest riiklikul tasemel ei saa Prantsusmaa Venemaalt obligatsioonide väljamaksmist nõuda, kirjutas täna RIA Novosti. Agentuurile kommenteeriti Prantsusmaa majandusministeeriumist, et ametlikult ei ole Pariisil Moskvale sel teemal mingeid nõudmisi, kuid samas pole riigi võimuses keelata oma kodanikel võidelda oma võlgade tagasisaamise eest.
Viimati, eelmisel aastal, kustutas Venemaa Nõukogude Liidu ajast „päritud“ laenukohustuse, makstes Bosnia ja Hertsegoviinale 125,2 miljonit dollarit.
Sada aastat lootust
RFI kirjutas, et jaanuaris 1918 kirjutas Lenin alla dekreedile, mis tühistas kõik tsaari lepingud – kaasa arvatud tohutud laenusummad, mille eest 19. sajandil kaasajastati Venemaa majandust. Lenini otsus viis pankrotti sajad tuhanded prantsuse võlausaldajad.
Nüüd, sada aastat hiljem nõuavad järeltulijad, kellele on need obligatsioonid pärandina edasi kandunud, oma perekonna raha Venemaalt tagasi. RFI kirjutab, et üks neist, Christiane Ledoyen, sai võlakirja 1974. aastal kingituseks oma vanaonult, kes avaldas lootust, et ühel päeval see lunastatakse ja „siis saate vähemalt teie sellest kasu“.
Venemaa raudteed andsid 1867. aastal välja kullaga garanteeritud riigiobligatsioone. Kolmekümne järgneva aasta jooksul investeerisid prantslased kogusummas 15 miljardit kuldfranki – selle summa tänane ekvivalent on 53 miljardit eurot.
Ajaloo üks suuremaid finantsskandaale kütab jätkuvalt kirgi, nendib RFI lõpetuseks.
Seotud lood
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele