Läti keskpankur pakkus katust ja tahtis raha pesta

Väidetavate Vene sidemetega Rimševiciga kohtus Vene ärimees ja Läti suuruselt kaheksanda panga Norviku suuraktsionär Grigori Guselnikov esmakordselt 2015. aastal vahemehe Renars Kokinsi kaudu.

Keskpankur olevat olnud otsekohene: kuna Läti finantsjärelevalve on talle isiklikult lojaalne, oleks parem, kui Guselnikov teeks Kokinsiga tihedat koostööd.

Tiheda koostöö alus selgus 10 minutit hiljem, kui pärast keskpankuri lahkumist kirjutas Kokins paberitükile "100 000 kuus". Sõna "maksmine" ei kasutanud keegi, rääkis Guselnikov intervjuus. Tegemist olevat "koostööga", mida teevad kõik Läti pangad.

Mitte keegi Läti keskpangast Associated Pressi küsimustele ametlikult vastata ei tahtnud, kuid uudisteagentuur nendib, et Rimševics oli keskpanga president kõik see aeg, mil Lätis toimus Vene raha suurejooneline pesemine, mis hiljem sai kuulsaks "Pesumasina" skandaalina.

Guselnikov ütles, et tema altkäemaksu anda ei kavatsenud ja rohkem Kokinsiga ei suhelnud, kuid aasta hiljem põrkas sama mehega uuesti kokku. Seekord tal "koostööst" loobumine nii lihtsalt ei läinud ning väidetavalt hakkas finantsjärelevalve esitama tema pangale järjest uusi nõudmisi varade ümberhindamise ja omakapitali suurendamise kohta.

Ka jätkas Kokins koos Rimševicsiga Guselnikovi veenmist. Niinimetatud koostöösoov ei seisnenud ainult altkäemaksus, vaid Kokins olevat teinud ettepaneku kanda Venemaalt Norvik panka 100 miljonit dollarit, millest miljon oleks jäänud teenustasuna Guselnikovile.

Ülekande teine pool oli väidetavalt mees nimega German Miloush. Associated Pressi kirjutab, et äriregistri andmetel on Miloush ja Kokins olnud ühe Riia BMW edasimüügifirma ühisomanikud.

Miloush mõisteti Lätis poliitikutele altkäemaksu pakkumise eest süüdi juba 2007. aastal ning ta on olnud sellest ajast seadusesilma eest peidus. Eelmisel aastal õnnestus politseil Interpoli tagaotsimisorderi alusel ta küll Küprosel kinni võtta, kuid peagi põgenes ta uuesti.

Associated Press kirjutab, et nende käes on Vene piirivalve paberid, millele pole õnnestunud saada ühegi kolmanda osapoole kinnitust. Nende dokumentide järgi reisisid sageli Venemaa ja Läti vahet nii Kokins kui ka Rimševics. Viimane käis 2010. aastal naaberriigis vähemalt 10 korda.

Ühel neist reisidest on võetud ka kuulus foto, kus Rimševics istub kõrvuti Dmitri Piltšikoviga, kes on Vene riigile kuuluva sõjatehnikaettevõtte juht, ettevõte on USA sanktsioonide all. Piltšikovi boss foto tegemise ajal oli Sergei Tšemezov, Putini sõber ja liitlane juba 80ndatest.

Pidev altkäemaksu nõudmine ja panga väidetav tagakiusamine "koostööst" keeldumise eest olidki põhjused, miks Guselnikov otsustas lõpuks Maailmapanga arbitraažikohtusse pöörduda.

Associated Press kirjutab veel, et John Christmas, Magnitski skandaali järel Vene rahapesukanaliks osutunud Parex panga endine töötaja, käis oma sõnul juba 2005. aastal Rimševicsi jutul seoses Parex panga vähese sisekontrolliga. "Nad keeldusid minuga üldse rääkimast," ütles Christmas, kellele olevat seejärel hakatud saatma surmaähvardusi, mille järel ta ka Lätist lahkus. "Läti ei võitle rahapesu vastu," ütles Christmas, "Läti käitub risti vastupidi ja kaitseb rahapesijaid nii nagu oskab."