Eesti surnud suhtlus Venemaaga külvab Läti rahaga üle

15. märts 2018, 06:00
Eesti Raudtee nõukogu esimees Priit Rohumaa sõnul aitaks Eesti-Venemaa suhteid päästa poliitikute suhtlemine.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180315/NEWS/180319846/AR/0/AR-180319846.jpg

Eesti Raudteega rohkem või vähem seotud inimesed leiavad, et Eesti ja Venemaa külm suhe teeb Lätile rahalisi kingitusi. Eesti Raudtee nõukogu juht Priit Rohumaa pettus EVR Cargo ja Eesti Raudtee ammuse lahutamise tulemuses ja soovitab nende liitmist.

Soojad suhted Venemaaga võivad viia aga kaposse, nagu tõestab Eesti Raudteed Moskvas esindanud Oleg Mošenko lugu. Aasta 2017. Kaks päeva enne jõule astub Eesti Raudtee oma mees Moskvas, ligi 80aastane Mošenko Tallinnas lennukilt maha. Vastas ootab teda kaitsepolitseiametnik. Mošenko ei ole riigifirmast esimene, kellega kapo sel kuul räägib. Nädal varem annab kapole aru Eesti Raudtee juhatuse liige ja liiklusdirektor Sergei Fedorenko. Peagi kirjutab Postimees, et Fedorenko võis võtta vastu altkäemaksu vedurioveofirma E.R.S. juhilt Sergei Balõbinilt.

Viimastel aastatel skandaalidest räsitud Eesti Raudteed Venemaal esindaval Mošenkol läheb kapos Fedorenkost ladusamalt – pääseb vahi alla võtmisest. Siiski on veel ootamatusi. Eesti Raudtee juht Erik Laidvee lükkab Mošenko ette paberi, mis mehelt töö viib.

Läheb vaidluseks

Hiljem kahetseb Mošenko, et leppis töölt lahkudes väiksema hüvitisega, kui oleks olnud õigust nõuda, teavad rääkida Äripäeva allikad. Erik Laidvee ütleb samas, et lahkuminek oli sõbralik ning kapos käik ei mõjutanud kokkulepet.

Mošenko lõi Venemaal ärilisi partnersuhteid ja esindas kohtumistel ja konverentsidel Eesti Raudteed. Mošenko kohta sajab kiidusõnu. „Iga raudtee küsis, kuidas saime nii hea ja tugeva mehe endale. Ta isegi oli osasid inimesi, kes Vene raudteel töötavad, ise kasvatanud,“ meenutab Eesti Raudtee endine juht Kaido Zimmermann.

Eksjuhi Sulev Loo sõnul oli Mošenko Vene Raudtee koridorides väärikas. "Tema suutis kindlasti uksi lahti teha ja hoida suhtlust käimas."

Eesti Raudtee juht Erik Laidvee sõnab, et Oleg Mošenko läks väljateenitud pensionile.

Eesti Raudtee kõige häälekama nõukogu liikme, Venemaaga aastaid soojades suhetes olnud ettevõtja Enn Veskimägi räägib, et endise Vene transpordi aseministrina olid Mošenkol Moskvas väärtuslikud kontaktid. „Mošenkoga käituti näotult. Põhjuseks toodi kulude kokkuhoid. Laidvee pidanuks laskma Mošenkol enne lahkumist uue kandidaadi leida.”

Vastuolud nõukogus

Laidvee sõnul kinnitas nõukogu Vene esinduse uue juhi kandidatuuri ja ees ootab lepingu sõlmimine. Nime ta ei avalda, kuid uue juhi tugevuseks nimetab ”konteinerronge Aasiast Euroopa suunal”. Äripäeva teada käis Laidvee läinud nädalal välja venelaste firma InterRail Service LLC töötaja Fjodor Andrejevi nime.

Nõukogu liige Enn Veskimägi ütleb, et kinnitatud ei ole midagi. Tema olevat teinud ettepaneku uus võimalik juht esmalt siia kutsuda.

Seaduse järgi ei olegi nõukogul sõnaõigust töötajate üle. Nõukogu juht Rohumaa kinnitab, et sellist võimu pole nõukogul ka Eesti Raudtees, kuid nendib, et nõukogu huvitas, keda Laidvee soovitab. ”Kuna ettevõttes on tegu olulise persooniga, siis on nõukogu valmis tulevase kandidaadiga kohtuma.”

Venemaalt Eestisse saabunud kaubamaht ulatus eelmisel aastal 6,1 miljoni tonnini, märgib Eesti Raudtee nõukogu endine liige Indrek Paal. Lätlased ja leedukad on suurusjärkudes säilitanud 2005-2006. aasta taseme. Nad on olnud Venemaale arusaadavad partnerid, samuti on soomlased kaubavahetust väga kõvasti tõstnud. Tundub, et Mošenko kontaktid ei olnud võluvits.

Keskmine tulu Eesti, Läti, Leedu ja Soome majandusele ühe tonni liikumisest piirilt laevale on 15-20 eurot. Paali sõnul tõuseb küsimus, kuidas jaotub Venemaalt pärit 50-60 miljonit tonni kaubavoogu nelja riigi vahel, kui ligi pool terminalivõimsusest on siinses piirkonnas üleliigne.

Veskimägi põrutab, et Läti ja Leedu suudavad Venemaalt neli kuni viis korda rohkem kaupa kätte saada. ”Kõik loodetud uued kaubad, kivisüsi ja teravili, lähevad meist mööda.”

Naaber edukam

Nõukogu juht Priit Rohumaa nõustub, et Lätil läheb Eestist paremini. „Selge, et oleme turgu kaotanud. Lätlased ja soomlased pigem kasvanud. Naabrid käivad kaks kuni neli korda aastas Venemaal. Ministrid kannavad Moskvas transiidisektori käekäigu eest hoolt hingega,“ kiidab ta.

Praegu ütleb Eesti Raudtee, et suhete parandamise ja kauba toomisega tegeleks veofirmad, kes aga ei ole Vene Raudtee partnerid, imestab Veskimägi.

Juriidiliselt on Eesti Raudtee ainuke eksklusiivne partner Venemaa Raudteele, märgib Paal. “On Eesti Raudtee siseasi, kas peale piiriületust veab vagunit hobune, traktor, EVR Cargo või Eesti Raudtee oma veduriga. Ametlikult saab ida pool suhelda ainult Eesti Raudtee kui administratsioon. Läänes saavad suhelda vedajad. “Seal ei tunta raudteeadministratsiooni mõistet sellisel kujul nagu idas.”

Eesti Raudtee nõukogus omanikku, majandusministeeriumi esindav Ain Tatter torkab, et sisult on see etteheide rubriigist, miks ministeerium ja maanteeamet ei näe vaeva kaubavoogude kättesaamiseks Eesti maanteedele.

Vene Raudteega peaks ühise laua taga Veskimäe sõnul istuma Laidvee, kes leebelt öeldes ei paista Vene Raudteega suhtlemisega silma. „Kuigi ega teine pool ka väga aktiivsust üles ei näita. Vastastikune.”

Rohumaa näeb asja teise nurga alt ja kiidab Laidveed. Kaubavoog on kinni poliitikas, üritagu firmadest kes tahes suhteid soojendada. „Meie püha kohus ei ole otsida Venemaalt sütt ja naftat.“

Zimmermann lisab, et valitsus on mõelnud, et Eesti Raudtee iga uus juht toob kauba, aga tegelikult loeb ikkagi poliitika.

Kohtumine vaikuses

Viimaste aastate kõrgetasemelisim kohtumine Eesti ja Venemaa vahel toimus detsembris Tallinnas. Avalikkust üllatas, kui vaikselt see käis – teade majandusminister Kadri Simsoni ja Vene transpordi aseminister Sergei Aristovi pooletunnisest kohtumisest jõudis meediasse hiljem.

Tatter avaldab, et uus kohtumine tuleb selle aasta teises pooles ning Eesti Raudtee esindajad osalevad Venemaal nõupidamistel, üritustel ja kohtumistel.

Rohumaa rõõmustab, et moodustati Eesti-Venemaa transiidikomisjon, Aristovi käik oli hea märk ja viimastel kuudel on kaubavoogude tulemused paremaks läinud ehk siis langus peatunud. „See on juba suur asi.“

Rohumaa on teemat Simsoni, tema eelkäijate ja riigikogu liikmetega arutanud. „Kadri Simson on olnud tubli, aga kahe riigi suhete parandamine ei alga üleöö. Välisministeeriumil peavad olema soojad suhted, kahe riigi kantslerid peavad suhtlema.“

Tatter nendib, et raudteeäri Venemaaga ei lähtu tavalisest äriloogikast ja ka Läti transidiiäri Venemaaga  kahaneb.

Maksab peale

Kui varem tasus Eesti Raudtee riigile kopsakaid dividende, siis nüüd maksab riik firmale peale. Eesti Raudtee on neli aastat sügavas mõõnas püsinud. Ettevõtet otsustas riik doteerima hakata eelmise aasta lõpus – annab aastas umbes 24 miljon eurot, nii läbi Elroni kui ka otse. „See raha ei tule üldse lihtsalt, neli aastat seda lubati ja anti näpuotsaga,“ kurdab Rohumaa.

Kui eestlased ei suuda venelastele huvitavaid lahendusi pakkuda, räägib Paal, siis liigub Eesti raudteel vähe kaubaronge ja Eesti reisirongide käigus hoidmise kulud katab majandusministeerium, summad ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Seega teeb Eesti Paali hinnangul naabritele rahalisi kingitusi, kuigi Vene kaup aitaks Läänest raha teenida. „Personalipoliitika stiilis mida-vähem-sa-raudteest-tead-seda-parem, ei lõpe hästi.“

Eesti Raudtee kirjutas töökuulutusse, millega Fedorenko asemele järglast otsis, et ootab kandidaadilt kõike peale raudteealase hariduse, mida mujal viis aastat ülikoolis õpitakse. „Teisel pool lauda Venemaal on aastakümneid karastunud haritud spetsialistid, aga meilt läheb sinna rõõmsameelne IT-valdkonna inimene. Temaga ei ole ju võimalik ühes ruumis sama keelt rääkida,“ puhkeb Paal naerma.

Eesti Raudtee nõukogu liige Enn Veskimägi ei halasta riigile, kui räägib EVR Cargo ja Eesti Raudtee lahutamisest. „Täitsime jälle Saksa täpsusega Brüsseli ettekirjutusi, kuid Läti ja Leedu jätsid firmad kontserni.”

Kaks firmat tuleb üheks teha

Eesti Raudtee nõukogu juht Priit Rohumaa pettus EVR Cargo ja Eesti Raudtee ammuse lahutamise tulemuses ja soovitab nende liitmist.

Kõiges meeste arvamused ei lahkne: veofirma EVR Cargo ja Eesti Raudteed poleks pidanud lahku lööma, sest muutusid selle tulemusel nõrgaks.

„Täitsime jälle Saksa täpsusega Brüsseli ettekirjutusi, kuid Läti ja Leedu jätsid firmad kontserni,” sõnab Veskimägi. Samuti kinnitab Euroopa direktiiv, et lahutamine ei ole vajalik. „Euroopa suurriigid on kõik säilitanud kontserni põhimõtte ja toimetavad seaduspäraselt.“

Rohumaa on päri. ”Eesti jälle kiirustas oma otsusega. Euroopas alles arutati, et midagi taolist teha, infrastruktuur ja vedajad lahutada, ja Eesti vaatas, et päris huvitav idee ja tegi selle kiiresti ära. Sellest on ainult väga palju probleeme ja kahetsusväärselt palju kulusid lisandunud mõlemasse struktuuri.“

Sulev Loo hinnangul tekkis kaks konkureerivat ettevõtet, kes seda tegema ei peaks. "Palju auru läks EVR Cargol ja E.R.S.il üksteise peale kaebamas käimiseks."

Loodetud konkurentsi Rohumaa sõnul vedajate vahel ei ole, nii et EVR Cargo ja Eesti Raudtee võiks vähemalt samasse kontserni tõsta. „Praegu on palju dubleerimist, kunstlikke kulusid ja segadust meie partneritel Venemaal ja teistes riikides: „Kes teil siin ikka otsustab?“.“

Riiki ehk omanikku esindavat Tatterit Rohumaa ettepanek ei vaimusta. Pealegi algatati Läti ja Leedu suhtes rikkumismenetlused. „Need, kes nutavad taga ühendatud riigimonopoli, unustavad, et raudtee veoturg on konkurentsile avatud. Ühendatud ettevõttel ei tohi ega saa tekkida mingit majanduslikku eelist võrreldes samal turul tegutsevate eraettevõtjatega.“

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. March 2018, 16:56

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing