Kristjan Pruul • 27. aprill • 2 min
Jaga lugu:

Läti tahab erastamisega börsi käivitada

Läti lipp
Läti lipp  Foto: PantherMedia/Scanpix

Lätlased tunnevad muret, et sealne kapitaliturg on Euroopa väikseim, ning soovivad seda kergitada riigifirmade miniosaluste erastamisega.

Läti valitsus analüüsib, kuidas saaks börsile sadades miljonites kapitali juurde tuua ning mõttes on suurte riigifirmade osaline erastamine. Läti suurimad ettevõtted on riigile kuuluvad Latvenergo, Läti Raudtee ja Läti Riigimetsad. Neile saab juurde veel kaaluda Läti Posti, Riia Lennujaama ja Läti Lennuteeninduse osalist erastamist. Põhimõtteliselt vaadatakse üle kõik riigile kuuluvad ettevõtted.

Samas möönavad lätlased, et ettevõtete börsile viimine on kohutavalt kallis, sellega kaasnevad restruktrureerimised, raamatupidamise ümberkorraldamine, juriidiline tegevus ettevõte vormi muutmisel jne. Näiteks ettevõttel HansaMatrix, mis viimati Riia börsile läks, kulus noteerimisele 10% lõpuks kaasatud 2,5 miljoni euroni küündinud kapitalist. Seepärast loodab Läti valitsus, et ettevõtete erastamisel saab kasutada Euroopa Liidu rahasid.

Esimese kolme aastaga loodetakse tõsta Riia börsi kapitaliseerituse suhe SKPsse Eestiga sarnaselt 8% tasemele SKPst. Pikemas perspektiivis loodetakse, et Riia börsil noteeritud ettevõtete turuväärtus kasvab Lääne-Euroopas tavapärase 33% tasemele.

Erastamisel võtab valitsus eeskuju Leedust, mille energiasektori riigifirmad on viidud börsile, riigile kuulub neist ettevõtetest 95 protsenti.

Riia börsil on noteeritud 24 ettevõtet, turuväärtusega 800 miljonit eurot ehk 3 protsenti SKPst. Ka oli Riia börsil päevakauplemine veel 2016. aastal keskmiselt 50 000 euro tasemel, sellal kui Eestis ületas see 630 000 euro ja Leedus 350 000 euro piiri.

Sealse valitsuse hinnangul taastoodab madal likviidsus madalat likviidsust — aktsiate omanike ring on väike, aktsiate tegelik müüki jõudmine ka väike ja nii ei saagi päevakauplemine tõusta. Teisalt vaatavad lätlased, et 2017. aastal oli eraisikutel ja tavafirmadel 9,9 miljardi euro jagu sääste. Ka on Läti pensionisüsteemi II samba fondidel 3,4 miljardit eurot, millest koduturul veel 2014. aastal oli alla protsendi.

Lätlased võrdlesid erastamisel jälle olukorda Eestiga, kus börsilemineku plaanid on mitte ainult töös, vaid on juba vastu võetud ka seadused, millega näiteks börsileminekut plaanivates ettevõtetes muuta omaniku ligipääsu ettevõtte siseteabele, et muuta seda võimalikele investoritele atraktiivsemaks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt