Teise samba reformi tabas tagasilöök

10. mai 2018, 06:00
Pensionärid
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180510/NEWS/180509651/AR/0/AR-180509651.jpg

Plaan muuta teise pensionisamba raha kasutamine paindlikumaks jäi toppama, sest pool aastat riigikogus menetletud reformiettepanekud saadeti uuele analüüsiringile. See tähendab, et otsuste tegemine lükkub riigikogu järgmisele koosseisule.

Kui praegu on teise samba raha kasutamine piiratud ehk suurem osa inimestest saab selle pensionile jäädes kindlustusseltsi kaudu igakuiste väikeste summadena, siis riigikogule esitatud ettepanekuga taheti anda inimesele oma raha üle suurem kontroll. Olgu selleks siis paindlikum võimalus sõlmida fondipensioni, võtta sambast raha suuremate summade kaupa välja või seda vastavalt soovile pärandada. Selleni me aga veel niipea ei jõua.

“Kriitiliselt tähtis on see, et uuringu tellimisest ei kujuneks edasilükkamistaktika, mis kahjustaks pöördumatult tänaste pensionikogujate varalist seisu ja elukvaliteeti tulevikus. Teise pensionisamba väljamaksed tuleb otsustavalt reformida,” kommenteeris rahanduskomisjoni otsust pensioniühistu Tuleva juht Tõnu Pekk, kelle algatusel uue eakuse rahvakogu novembri alguses riigikogule reformiettepanekud esitas.

Liiga äkilised ettepanekud?

Rahva seas üllatavalt populaarseks osutunud ja ka mitmelt prominentselt rahandusspetsialistilt heakskiidu saanud ettepanekuga sooviti, et Eesti õpiks teiste riikide kogemustest ning muudaks meie kogumispensioni süsteemi paindlikumaks ja efektiivsemaks.

Poole aasta jooksul toimus rahanduskomisjonis sel teemal vaid paar arutelu, mille tulemusena otsustati aprilli lõpus tellida riigikogu arenguseire keskuselt analüüs. Olgu täpsustuseks öeldud, et arenguseire keskus on mõne aasta eest riigikogu juurde loodud mõttekoda, mis peaks analüüsima ühiskonna pikaajalisi arenguid ja koostama arengustsenaariume.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin põhjendas muudatuste edasilükkamist sellega, et tegemist on äärmiselt suure teemaga, millega ei tohi kiirustada. “Liiga äkiline oli selle teemapüstitus ja liiga kiiret lahendust pakuti. Vaadake, praegu hakkavad kõik väga palju asju lubama, tegelikult peaksid lubama ja tegema need inimesed, kes hakkavad selle eest ka vastutama,” ütles Stalnuhhin.

Tema sõnul võtab uuringu koostamine umbes pool aastat ja see tähendab, et otsuste tegemine jääb riigikogu järgmise koosseisu liikmetele. “Ma ei arva, et meil (praegusel koosseisul - toim.) oleks mõistlik kiirustada ja põhimõttelisi otsuseid selliselt vastu võtta,” lisas ta.

Rahanduskomisjoni teatel on riigikogul praegu menetluses pensioni esimese samba reform ja enne uusi samme tuleks ära oodata juba välja töötatud seaduste vastuvõtmine. Milline on arenguseire keskuselt tellitava uuringu lähteülesanne ja mida täpsemalt analüüsima hakatakse, jäi siiski selgusetuks. Stalnuhhini kinnitusel seda eesmärki alles koostatakse.

Erandit vaja peatsetele pensionäridele

Peki sõnul on iseenesest hea, kui riik seab uuringu tulemusena lõpuks Eesti pensionistrateegiale selged, pensionikogujast lähtuvad ja mõõdetavad eesmärgid. Sellegipoolest on kogumispensioni väljamaksete süsteemi muudatusi vaja võimalikult kiiresti. “Viivitamatu ehk vajadusel üleminekulahendus tuleb leida nende inimeste jaoks, kes suunduvad pensionile lähema kümne aasta jooksul. Neile kogunenud teise samba vara arvelt ei suuda ükski kindlustusselts pakkuda elupäevade lõpuni pensionilisa, mis elujärge tuntavalt parandaks,” põhjendas ta.

Kuigi Stalnuhhini väitel mingisuguseid erandeid praegu tegema ei hakata, tuleks Peki sõnul paralleelselt uuringu tellimisega anda kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele vähemalt võimalus kasutada kogutud teise samba vara fondipensionina, sõltumata kogunenud summast. Praegu saab seda teha vaid juhul, kui teise sambasse on kogunenud väike summa ehk alla 9465 euro (50kordne rahvapensioni määr). Suurema summa puhul on inimesel kohustus sõlmida pensionileping elukindlustusseltsiga.

Süsteemi keeruline mõista

Sellele, et riigikogu peab otsima lahendusi pensioni teise samba kitsaskohtadele ja suurendama väljamaksete paindlikkust, juhtis möödunud aastal tähelepanu ka õiguskantsler Ülle Madise.

Mis siis saab ikkagi takistuseks, et kogumispensioni süsteemi paindlikkust lisada ei taheta? “Pean ütlema, et pensionisüsteemi liigne keerukus pole probleem mitte ainult tavainimesele, vaid takistab ka ametnike ja poliitikute arusaamist ning otsuste tegemist,” märkis Pekk. “Ma tõesti loodan, et me ei lükka pensionisüsteemi lihtsamaks ja efektiivsemaks muutmist edasi, sest Eesti ei ole ilma targa pensionistrateegiata jätkusuutlik.”

Uue eakuse rahvakogu algatus

  • Mullu septembris alustas uue eakuse rahvakogu allkirjade kogumist pensioniühistu Tuleva ettepanekule reformida pensionisamba väljamakseid. Selle platvormi kaudu saab riigikogule esitada kollektiivseid ehk vähemalt 1000 digiallkirjaga pöördumisi ning jälgida, kas algatused saavad seaduseelnõudeks.
  • Ligi 2400 allkirjaga pöördumine esitati 1. novembril riigikogule, kes saatis teema rahanduskomisjonile menetlemiseks. Seadusega ette antud menetlusaeg oli kuus kuud.
  • Ettepanekut toetas ka mitu prominentset rahandusvaldkonna spetsialisti, näiteks endine Hansapanga juht Indrek Neivelt, majandusteadlane Kaspar Oja ja OECD ekspert Annika Uudelepp.

Tuleva fondid tõid muutusi

Kahe aasta eest loodud Eesti esimene pensioniühistu Tuleva tõi meie pensionifondide turule palju elevust – suure kampaaniaga koondati inimesi, kes tahtsid oma teise pensionisamba rahal paremini silma peal hoida ja loobuda fondivalitsejatele suurte tasude maksmisest.

Nii käivitaski ühistu mullu märtsis kaks madalate kuludega indeksfondi: agressiivse strateegiaga Maailma Aktsiate Pensionifondi ja konservatiivse Maailma Võlakirjade Pensionifondi. Enne veel, kui Tuleva jõudis indeksfondidega turule tulla, hakkasid sarnaseid võimalusi pakkuma ka pangad ja viimasel ajal on need fondivahetajate seas kõige populaarsemaks valikuks.

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondil on pensionikeskuse andmetel mai alguse seisuga 5452 aktiivset investorit. Fondi maht on 56 miljonit eurot, mis teeb sellest 23 teise pensionisamba fondide seas suuruselt 13. Fondi osaku tootlus alates loomisest on +0,51%.

Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondil on 1129 aktiivset investorit. Fondi maht 3,05 miljonit eurot ja osaku tootlus alates algusest on -0,81%.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. May 2018, 15:28

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing