“Väljamaksed on kõrgete tasude kõrval täna suurim pensionisüsteemi probleem,” ütles Tuleva kaasasutaja Indrek Neivelt saadetud pressiteates. “See vajab kindlasti muutmist. Praegu ei taga teine sammas inimestele toimetulekut ega võimalda ka raha targalt kasutada.”

Nii alustas uue eakuse rahvakogu allkirjade kogumisega pensionisamba väljamaksete reformiettepanekule. Pensionikogujate ühistu Tuleva algatatud ettepanekus seisab, et Eesti peab õppima Rootsi ja Suurbritannia kogemusest ning lähtuma põhiseaduslikust põhimõttest, et igal inimesel on õigus oma vara vabalt käsutada.

Rootsi teises sambas annab iga kogutud euro inimesele 30-60% suurema pensioni kui Eesti teises sambas, seisab teates. Rootsi on valinud matemaatiliselt kõige lihtsama tee. Riik korraldab pensionikindlustust, selgitas ettepaneku eestvedaja, Tuleva juht Tõnu Pekk.

“Kui riik soovib kogu teise samba vara suunata kindlustusse, pole mõtet sundida inimesi ostma eraldi kindlustuslepinguid. See on ebamõistlikult kulukas,” lisas ta.

Enamik Eesti inimesi kogub elu jooksul oma suurimad säästud just teise pensionisambasse. Kogutud vara hilisem väljamaksmine on aga ebaefektiivne ning seetõttu majanduslikult kahjulik nii riigile kui ka inimestele, sõnas Neivelt.

“Riik peab piirama pensionivara kasutamise õigust nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vajalik,” ütles Pekk.

Näiteks Suurbritannia andis 2015. aastast pensionile suundujatele õiguse kasutada kogutud raha oma äranägemise järgi, seisab pressiteates. Lisaks märgitakse, et kartused, nagu inimesed asuksid piirangute kaotamisel raha raiskama, on alusetud, mida kinnitab tehtud reformi vahekokkuvõte.

Eesti väljamaksete reform ei tohi vaadata abstraktsesse tulevikku, vaid peab otseselt parandama inimeste heaolu, kes järgmise 15 aasta jooksul pensionile lähevad, ütles Tõnu Pekk. Ta märkis, et neile, kes jõuavad pensioniikka enne 2025. aastat, tuleb kiiresti luua eraldi üleminekulahendus.