Puitmajategijad löögi all

"Eksportturgude äri on muutunud," tõdes puitmajaliidu juht Lauri Kivil.

"Arvan, et küsimärke on mitmel ettevõttel. Aeg näitab, kas neid ettevõtteid tuleb veel," lisas Kivil, viidates Valgamaa puitmajatootjale Ritsu, millele üritab uut tugevamat hoogu anda saneerimine. Värske näide tuleb veel Põlvamaalt, kus käsitööpalkmajade tootjad Hobbiton ja Saulerman ühinesid, sest peab kohanema kiire palgatõusu, puidu kallinemise ja inflatsiooniga.

Põntsu andis valuutakursi muutus. Samuti tihe konkurents Läti, Leedu ning Poola tegijatega, kes maksavad töölistele tunduvalt madalamat palka. Selle tõttu võib toote lõpphind erineda pea neljandiku jagu. Palgaralli sunnib nüüd puitmajade ehitajaid otsustama, kas panna ärile punkt või teha tööd teisiti.

Praegu elavad hästi firmad, mis teevad mahuäri, näiteks laiemalt tuntud Matek, Harmet, Kodumaja ja Palmako. Kivili sõnul on nad suutnud end mahukate pikaajaliste lepingutega siduda ja suhtlevad otse arendajate ning suurte poekettidega.

Nendel, kes ajavad asju lõpp- ja erakliendiga, on aga raske kasvavas konkurentsis elus püsida. Jutt käib keskmisest elementmajatootjast, kelle käive jääb vahemikku 1,5 kuni 6 miljonit eurot. Kuna nende konkurendid Leedus, Lätis ja Poolas suudavad maksta tunduvalt madalamat palka, paneb see Eesti ettevõtjad tugevalt löögi alla. Puitmajade ehitajaid on Kivili andmetel Eestis 250 ringis, neist umbes 150 paneb püsti elementmaju.

Tekivad ka probleemid klientidega. Kivili kirjeldus sarnaneb saneerimisel tootja Ritsu omanik Ants Randmaa omaga. "Otsitakse vigu," sõnas Kivil.

Ta rääkis, et kümme aastat tagasi partnerlus pidas. Tootja-klient tahtsid teha tööd ka järgmistel objektidel, kuid praegu on hinnaerinevus konkurentidega nii suur, et klient proovib jääda rasvasemasse plussi ja jätab viimase osa lepingust maksmata. "Piltlikult öeldakse, et kui ei sobi, ootavad teised tootjad ukse taga järjekorras," lausus Kivil.

Ettevõte võiks küll võtta advokaadi, et rahale järgi minna, aga näiteks Norras võib vastas seista tugevam advokaat ja kohtus kaotanud Eesti ettevõtja lõpetab hoopis kahekordses kahjumis. "Kas äri on läinud just räpasemaks, aga kui kliendil tekib võimalus, siis seda ta kasutab. Hinnaga me ei suuda mingil juhul konkureerida. Ettevõtted peavad leidma efektiivsemaid lahendusi," lausus Kivil.

Element- ja moodulmajade ehitaja Matek juht Sven Mats nentis, et äri on viimaste aastatega teise näo saanud. "Rapsime. Äri ongi keeruline ja suhteliselt karm. Olukord muutub kogu aeg. Oleme kommunikeerinud, et meie sektoril läheb hästi, ja lähebki, aga selle taga on päris räige töö."

Mats ennustab, et tänavu on esimene aasta, kus puitmajasektori kasvust suur osa tuleb Eestist. Kasv võib tema hinnangul jääda vahemikku 10-15%.

Matek on suur tegija, aga kurdab samamoodi palgakulu hüppe üle. "Keskmine palk on reipasti üles läinud. Meie sektori keskmine palk on Eesti keskmise palgaga sama või natuke kõrgem," ütles ta. "Kui kümme aastat tagasi oli meil oluline hinnaedu, siis praegu seda enam väga ei ole. Toodet, turgu ja klienti peab hirmsal moel arendama, et ellu jääda ja kasumlikult toimetada."

Pidurit vajutas Gustavson kaheksa aastat tegutsenud firmas läinud aasta lõpus. "Kursid läksid paigast. Igasugune seismapanek on ikkagi väga raske otsus. Mõtleme, et võib-olla tootmine seisab ajutiselt, aga me ei tea seda," tõdes ta.

See aasta on Gustavsoni sõnul paljudele ettevõtetele keeruline, sest nad peavad leidma üles võimaluse, kuidas valuuta otsesed kahjumid või hinnasurved alla neelata. Ettevõtted tuleb efektiivsemaks teha vähemalt kümme protsenti, et valuutakurssidest tulenev erinevus kaotada, hindas Gustavson.

Puitmajaliidu juhi Lauri Kivili sõnul on Gustavsoni otsus erand. "Vähe on neid, kes väljuvad ärist, olles tipus. Tavaliselt väljutakse ärist raskuste tekkides. Siis on tihti juba hilja."

Kui on võimalus panna ettevõte ooterežiimile, on see Kivili sõnul väärt plaan. "Väga tihti ei ole ettevõtetel seda võimalust ja peavad leidma muu lahenduse."

Gustavson nimetab Pärnu Log Homesi nišiäriks, mis ühendab palkkonstruktsioonid ning puit- ja klaasfassaadid. Aasta 2016 majandustulemused olid väga head, aga eelmisel aastal kukkus käive poole võrra ehk 1,4 miljonilt eurolt 700 000 euro peale. Kasumirealt vaatas 58 000 euro asemel vastu 150 000 eurone miinus.

Gustavson analüüsis Norra ja Rootsi turgu. Mõlema riigi kroonid odavnesid euro suhtes. "Norra kroon oli hiljuti sama nõrk nagu kümme aastat tagasi finantskriisi ajal. Norra kroon on 10-15% nõrgem kui ta võiks olla. Tooted on jämedalt öeldes kümme protsenti kallimad."

Ka Gustavson rääkis Eesti palgarallist ja keskmisest palgast, mis on kõrgem kui Lätis ja Leedus. Materjali hind on samuti kallis, palgihind on aastaga tõusnud 20%. Veel kallines transport.

"Ridamisi faktoreid, mis panid mõtlema ja otsustama, et peame ootama, kuni need asjaolud meie jaoks veidi paranevad," ütles ta. "Kogemus pausist on meil olemas viimasest finantskriisist, kui panime ligi aastaks ettevõtte kinni. Olukorra paranedes jätkasime sealt, kus pooleli jäime."

Kas ettevõte seekord jätkab või paneb uksed kinni, Gustavson veel ei tea. "Loodame, et keskpankade otsused võiksid valuutakurssi ehk mõjutada selle aasta lõpu poole. Samal ajal peame jälgima, mis toimub üleüldiselt Põhjamaade turgudel, seal on ülekuumenemise märke," rääkis ta.