Hoiame maailma kõige konkurentsivõimelisemat maksukeskkonda, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni esimees, endine rahandusminister Annely Akkermann (Reformierakond).

- Annely Akkermann.
- Foto: Andras Kralla
Eesti riik saab luua ettevõtjatele väga vähe konkurentsieeliseid. Riigi territoorium ja geograafiline asukoht nii naabruskonna kui ka laiuskraadi mõttes on vääramatu, sestap oleme panustanud õhukese riigi poliitikale, hoiame kiivalt maailma parimat maksukeskkonda ja digitaliseerime.
Järgmisele tasemele võiksime jõuda krattide ehk TI (tehisintellekti, inglise keeles AI) riigihalduses tööle rakendamisega.
11. aastat järjest on USA mõttekoda Tax Foundation hinnanud Eesti maksusüsteemi 38 OECD riigi hulgas kõige konkurentsivõimelisemaks, tuues välja neli põhjust. Esiteks, ettevõtte tulumaksu kogumine üksnes jagatavalt kasumilt võimaldab ettevõtetel investeerida kasumeid maksuvabalt.
Teiseks, ühetaoline üksikisiku tulumaks, mida ei rakendata (juba maksustatud) dividenditulule. Kolmandaks, kinnisvaramaksu rakendamine üksnes maa maksumusele. Samuti maksu territoriaalsus ehk teistes (Euroopa Liidu) riikides teenitud tulude maksustamise vältimine. Tugevusena tuuakse välja veel käibemaksu lai baas ehk vähesed erandid ning lihtne, vähese administratiivse koormusega aruandlus.
Äripäeva arvamustoimetus küsis eri erakondade poliitikutelt kommentaari
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eelarvesoovitustele. Teemat käsitles toimetus ka
juhtkirjas, peatudes pikemalt varamaksudel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Raha tuleb võtta sealt, kus seda on – näiteks lisamaksustada panku ja kehtestada astmeline tulumaks, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (Keskerakond).
Kuigi maksude teema ajab südame pahaks või nõuab validooli – kuidas kellelgi –, tuleb meil maksudebattidega lähiaastail edasi minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Eesti majandus on struktuursete muutuste lävel ning vaja on reforme, eelarve päästmiseks tuleks aga otsida uusi traditsioonilisi makse, sest praegused maksumäärad on roninud juba oma tippu.
Scandagra viljaäri juht Marge Pähkel selgitab, kuidas globaalsed ilmastikunüansid, dollarikurss ja fondide ootused kujundavad nisu hinda. Kuigi maailma nisuvarud kasvavad – prognoositakse lausa 10 miljonit tonni lisasaaki –, on turu meeleolu kõikuv. Üksainus külmalaine Venemaal või kuivus Hiinas võib tõsta hindu või tekitada turgudel paanikat.