Poole sajandi diil maksis 9 miljonit eurot

14. juuni 2018, 13:07
Estonia teater ja Tammsaare park
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180614/NEWS/180619812/AR/0/AR-180619812.jpg

Tallinna Tammsaare parki kerkiva restoran-paviljoni 50aastase kontsessiooniõiguse omandasid Astlanda kontserniga seotud ettevõtjad.

Kapitaalselt ümber ehitatava kesklinna Tammsaare pargi serva kerkib kohvik-paviljon, mille Tallinn annab ehitajale 50 aastaks kasutusele. Hankelepingu võitjaks osutus Lai 22 OÜ, mis kuulub Astlanda omanikeringi kuuluvatele Olaf Hermanile ja Kaupo Kolsarile, selgub hankeregistrist. Lisaks 9,3 miljoni euro suurusele ühekordsele tasule maksab ettevõte 13 000 euro suurust iga-aastast hoonestusõiguse tasu.

Liimpuidust ja klaasist paviljon peab hankevõitja ehitama Kadarik Tüür Arhitektide võidutöö „Belle Epoque” alusel koostatud ehitusprojekti järgi ja see tuleb Estonia teatri nurga peale, märtsipommitamises otsa saanud turuhoone kohale.

Hankel ainsana pakkumise teinud Lai 22 peab kohvikus tagama toitlustusteenuse kogu kontsessiooni vältel. Lepingu lõppedes jääb hoone linnale.

Ehitus ja kohvik ühe lepinguga

Kuigi linnavalitsus oleks võinud ka korraldada ehitushanke ja paviljoni siis ise toitlustajale välja üürida, otsustati variandi kasuks, millega saadakse nii ehitustööd kui ka kohviku avamine ühe lepinguga ning pääsetakse vajadusest hoone eest linnakassast sentigi maksta.

„Linn toitlustusteenust ei telli ega sekku toitlustusteenuse osutaja tegevusse. Arvestades kontsessionääri huvi teenida tasa ehitise rajamise ja kasutamise ning hoonestusõigusega seotud kulud, seisab kontsessionäär hea selle eest, et teenida toitlustusteenuse osutamisega tulu, näiteks andes ehitise üürile toitlustusteenuse osutajale,“ vastas linnavaraametile saadetud päringu peale linna pressiteenistus Äripäevale veebruaris.

50 aastaks muretu

Äripäev kirjutas veebruaris, et lepingu silmatorkavalt pikka kestvust päris tavatuks pidada ei saa. „Kontsessiooni tavapärane pikkus ei tohiks ületada 5 aastat. Samas, kui tasuvusaeg on tegelikkuses pikem, võib hankija seda pikendada nii, et kontsessionäär saaks teenida tagasi tehtud investeeringu koos mõistliku tootlikkusega,“ selgitas advokaadibüroos Sorainen riigihangetele spetsialiseerunud advokaat Kadri Härginen.

Kontsessiooni kasutamisel on Härgineni sõnul linna jaoks mitmeid eeliseid. Esiteks leitakse korraga nii ehitaja kui restoranipidaja, st linn ei pea ise regulaarselt uusi toitlustusfirmasid otsimas käima. Teiseks ei tule paviljoni eest linnakassast sentigi välja käia.

„Hoonestusõiguse leping näeb ka ette, et kui 50 aastat saab täis, jääb ehitis linnale, kuid tasu selle eest hoonestaja ei saa. Sellisel viisil võimaldab kontsessioon teenida linnal iga-aastast tulu, rahuldada avalikku vajadust ja ka suurendada kinnisasja väärtust,“ rääkis Härginen.

Tavatu tehing

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles veebruaris, et kindlasti on tegemist tavatu tehinguga, millele konkreetset hinnangut oskavad anda vaid inimesed, kes objekti ennast hindama hakkavad. Eeldatava üüritulu kohta ütles ta, et oleks loogiline arvata, et hinnad nii pika aja jooksul kasvavad siiski kordades, juba inflatsiooni tõttu.

„Täpseid tingimusi teadmata võin küll arvata, et selliseks 50aastaseks lepinguks hinda lukku lüüa ei ole päris normaalne. Seda võiks millegagi indekseerida, kasvõi inflatsiooniga, mis samuti ei ole hea indeks, aga vähemalt midagi,“ kommenteeris Toompark.

Üüri hoonestusõiguse tasu või maamaksu protsendiga sidumine tema sõnul sellist kindlust ei anna. „Millal meil maamaksu tõsteti, 2001. aastal? Sellest ajast saadik ei ole midagi muutunud ja mingit kindlust selle kohta ei ole ka edaspidi,“ märkis ta.

„Kunagi tehti vanalinnas ka korterite ja majade peale lepinguid, kus võis remondi tegemise eest kindlustada endale üüri 10 krooni kuus. Eks tänapäeval tunduvad sellised asjad tihti magusad või uskumatudki. Aga ega toona ka keegi osanud täpselt ennustada, mis ajad tulevad või kuidas turuhinnad kujunevad,“ lisas ta.

Kohvik linna prominentsemas kohas

Toitlussektori vaatekohast on ooperiteatri ja linna keskse pargi vahele jääv toitlustusasutus tõenäoliselt Tallinna silmatorkavaimas asukohas. „Hea on asukoht kindlasti, kuid kas just parim, seda ma öelda ei julgeks. Kindlasti on see hea asukoht sooja ilmaga, kuid paraku on aastas selliseid ilmasid Eestis alla poole ajast. Seetõttu võib parimateks asukohtadeks (kus on kõige kõrgem üür) pidada ikkagi neid asukohti, kus on tagatud inimeste voog aasta ringi,“ kommenteeris 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter.

Aga kinnisvarafirmad igatahes on aktiveerunud ja otsivad linna peal võimalikke kliente. „Eks see on päris magus koht küll ja meile on seda ka rendile pakutud, aga me veel mõtleme sellele,“ kommenteeris veebruaris Tallinnas restorane pidava Carmen Grupi juhatuse liige Argo Koppa, kelle hinnangul on restoraniturul linnas konkurents väga suur ja konkreetne hoone ka pisut väike, kuid kohvikuks võiks see pind sobida ideaalselt.

„Kohvik töötab rahvavoo peal ja eks seal oleneb palju sellest, kuidas Pärnu maantee lõpuks välja ehitatakse, kui tuleb jalakäijate tsoon, siis tuleb ka inimesi kindlasti rohkem. Praegu on inimeste suund pigem Viru tänava otsast Kaubamaja poole,“ selgitas Koppa.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. June 2018, 13:14

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing