Jokk-(kaevandus)tiik tekitab ebavõrdset konkurentsi

Audevälja külas rajatav tiik.  Foto: Andres Haabu
Jaga lugu:

Keskkonnaministri mõne aasta tagune lubadus panna tiikide rajamise varjus kaevandamisele piir, ei takista praegu Harjumaa lõunaosas ASil Kiirkandur vähitiigi rajamist ning materjali müüki kõrvalasuvale maanteeameti objektile.

Konkurendi hinnangul on riik sellise kõlvatu konkurentsi jaoks ukse lahti jätnud. Ebavõrdsuse tiigi ja karjääri rajamise vahel loob peamiselt menetluseks kuluvad aeg ja raha.

Harjumaa lõunaosas Keila–Haapsalu maantee äärde jäävas Audevälja külas kaevab AS Kiirkandur umbes nelja hektari suurust vähitiiki ning sealt pärit materjali kasutatakse samas riigimaantee remondil. Juriidiliselt on asjad justkui korras, kuid hulgaliselt küsimusi tekitab selline trikitamine nii kohalikes elanikes kui ka konkurendis.

Heini Viilup,,  YIT Infra Eesti ASi mäetööde juht

 Endiselt kasutatakse ära neid kavalaid võtteid, tehakse tiigi nime all asi ära ja siis ongi eelis materjali müügil olemas. See on kõlvatu konkurents.

Sealsamas Audevälja külas karjääri pidava YIT Infra Eesti ASi mäetööde juht Heini Viilupi arvates ei tohiks asjad Eestis nii käia. „Pakkusime oma karjääri materjali maantee remondi tegijale, kuid napilt kaotasime hinnaga seetõttu, et konkurendil on seal tiik ja meil ei olnud. Nii lihtne see ongi. Endiselt kasutatakse ära neid kavalaid võtteid, tehakse tiigi nime all asi ära ja siis ongi eelis materjali müügil olemas. See on kõlvatu konkurents,“ lausus Viilup. 

Kas eesmärgiks on seal siis liiva ja kruusa kaevandamine, mitte tiigi rajamine? „Absoluutselt! See on sada protsenti kaevandamine, materjali kasutatakse ära tee-ehitusmaterjalina ja seda tarnitakse maanteeameti objektile. Ehk riigi poolt on uks lahti jäetud ja praegu kasutatakse neid võimalusi ära,“ sõnas Viilup.

Ebaaus konkurents

Mõne aasta eest lubas tollane keskkonnaminister Marko Pomerants piiri panna üsna massiliseks läinud tiikide rajamisele, mille eesmärk oli karjääride rajamise kadalipust möödahiilimise kaudu liiva ja kruusa müümine.

Eriti paistis siis uute tiikidega silma Pärnumaa. Tollal pahandas see ametlike karjääride omanikke, kuna tekitas ebavõrdset konkurentsi.

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rein Voog kirjeldas 2015. aastal Äripäevale, kuidas materjali omahind pole loaga kaevandajal ning tiigikaevandajal võrreldav, sest karjääri rajamiseks kuluvat aega ja rahalist investeeringut kõikide vajalike lubade, ekspertiiside, keskkonnamõjude hindamiste jm jaoks ei saa tiigi kaevamise alustamise kuludega võrreldagi. Samuti ei ole tiigi kaevajal vaja hiljem kulutada raha rekultiveerimiseks. Rääkimata kõikidest kontrollidest, kes karjäärides käivad. See on ebaaus konkurents, kommenteeris Voog siis.

Voogi juhitav liit soovis, et teedeehituse hangete tingimustesse lisatakse punkt, mille järgi saab hankel kasutada ainult kaeveluba omavast karjäärist saadud materjali. Selles nähti rohtu epideemiaks muutuda ähvardanud tiikide rajamise tõvele.

Maanteeamet jättis ukse lahti

Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv Riigimetsa Majandamise Keskus keelaski tiikidest pärineva ehitusmaterjali kasutamine hangetel. Looduslikud ehitusmaterjalid (liiv, kruus, paekivi) võivad praegu pärineda vaid kehtiva kaevandamisloaga kaevandustest ning looduslike ehitusmaterjalide kasutamise ja nende allikate kohta nõutakse ka aruandlust ehitustööde lõppemisel.

Samasuguse ettepaneku maanteeameti hangetele tegi keskkonnaministeerium ka majandusministeeriumile. Ettepanek aga lükati tagasi, kuna probleemi ei olevat.

„Kuigi ei kontrollita ehitusmaterjali päritolu, tagab põhjalik materjali omaduste kontroll ja selle tõendatus toimivus- ja vastavusdeklaratsioonidega, et avalike teede ehitamises maanteeameti poolt ei kasutata tõenäoliselt kaeveloata karjääridest pärit ehitusmaterjali,“ on keskkonnaministeeriumile vastanud nii majandus- ja taristuminister Kadri Simson kui ka varem majandusministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler Ando Leppiman.

Vastuse sisendi andis ministeeriumile maanteeamet, sest asutuse hinnangul pole täiendavateks hanketingimusteks vajadust. Juba aastaid ei ole maanteeamet oma hangetes ette näinud võimalust loodusliku ehitusmaterjali – liiva, kruusa ja paekivi – tarnimiseks. Siin on peidus aga väike trikk. Kui seesama looduslik ehitusmaterjal sõelutakse fraktsioonidesse, siis maanteeameti käsitluse järgi on tegemist juba ehitustootega, mida võib nende hangetel kasutada. Loomulikult peab see toode vastama standarditele ning kaevise võõrandamiseks peab olema keskkonnaameti luba.

 

Audevälja külas rajatav tiik.
Audevälja külas rajatav tiik.  
Rein Voog,,  Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees

Ma ei usu, et nad hakkaksid susserdama mingisuguse ühe augu pärast. Ma kahtlen, et see on selle mõttega tehtud tiik.

Kiirkanduril on olemas nii kohaliku omavalitsuse ehitusluba tiigi rajamiseks kui ka keskkonnaameti luba kaevise võõrandamiseks. Samas kõrval on Kiirkanduril ka ametlik karjäär Tatramäe II.

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rein Voog sõnas, et massilisest tiigikaevandamise probleemist ei ole enam kuulda olnud. Ka ei uskunud ta, et nende liidu liige Kiirkandur tegeleks trikitamisega. „Kiirkanduril on üle Eesti niivõrd palju karjääre, ma ei usu, et nad hakkaksid susserdama mingisuguse ühe augu pärast. Ma kahtlen, et see on selle mõttega tehtud tiik,“ arvas Voog. Küll tõdes Voog, et olukord on veidi ebatavaline, kuna tavaliselt kaevandajad tiiki ei kaeva.

MTÜ Audevälja Arenduskeskuse juhataja Helen Kooviste seisab külla rajatava tiigi ääres.
MTÜ Audevälja Arenduskeskuse juhataja Helen Kooviste seisab külla rajatava tiigi ääres.  

Neli karjääri ja tiik

Audevälja küla elanike vastuseis tiigi rajamisele tuleneb ka sellest, et külas on juba niigi kolm tegutsevat ja üks hiljuti suletud karjäär.

Viimased kümmekond aastat on Audevälja küla elanike suurimaks mureks üha hoogustuv kruusa ja liiva kaevandamine külas. Lisaks paari kuu eest aktiivselt käima läinud tiigi kaevamisele on Audevälja külatuumikus ühe kilomeetri raadiuses veel kolm tegutsevat ja üks värskelt tegevuse lõpetanud karjäär. Kõigisse karjääridesse on rajatud või rajamisel veekogud, mille kogupindala koos rajatava tiigiga saab olema ligi 40 ha. Karjääride läheduses paikneb üle 25 majapidamise. 

Kohalikke elanikke esindava MTÜ Audevälja Arenduskeskus juhataja Helen Kooviste sõnul on seda kõike korraga ikka liiga palju ning eelkõige on elanikel etteheiteid kohalikule omavalitsusele, kes oleks vähemalt tiigi rajamist pidurdada saanud. „Omavalitsus ei pidanud vajalikuks seada ühtegi täiendavat tingimust tiigi ehitusloale. Meile on igatahes selge, et kaevamise eesmärk ei ole tiigi rajamine loodusturismi arendamise eesmärgil, vaid materjali kaevandamine ja müük,“ kirjeldas Kooviste.

Kui karjääri avamine läbib keskkonnamõjude hindamise, kus kohalikel on võimalusi kaasa rääkida ja seeläbi saada kaevandamisloasse tingimusi, mis nende elu kaevamistööde ajal vähem häiriksid, siis tiigi kaevamiseks piisas kohaliku omavalitsuse ehitusloast. Kooviste sõnul tollane Padise vallavõim külakogukonna protestihääli uute kaevanduste rajamise vastu kuulda ei võtnud ning ka keskkonnaamet ei ole pidanud vajalikuks kaevandamistegevust küla territooriumil piirata. Praegu kehtivad piirangud kehtestati üksnes kohtumääruse kaudu.

Karjääris toimuvat kontrollivad riiklikud järelevalveasutused keskkonnainspektsioon ja tehnilise järelevalve amet, tiigi rajamist peaks kontrollima kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist.

Juhatuse liige Tiit Ploom

Omanikud Tiit Ploom – 50%, Priit Friedemann – 50%

AS Kiirkandur on asutatud 1994.aastal. Ettevõtte põhitegevuseks on kruusa-, liiva- ja paekarjääride haldamine. Kaevandamisluba omatakse üle Eesti paarikümnes karjääris.

Kiirkanduri 2016. aasta müügitulu oli 2,9 miljonit eurot, kasumit teeniti alla 14 000 euro. Jaotamata kasumit oli ettevõttel 2016. aasta lõpu seisuga ligi 1,8 miljonit eurot.

Kiirkanduri juht: Järelevalvet tegevad asutused ei ole etteheiteid teinud

ASi Kiirkandur juhatuse liikmeTiit Ploomi kirjalik kommentaar, mille ta palus avaldada artikli juures muutmata kujul:

„AS Kiirkandur teostab Harjumaal Lääne-Harju vallas Audevälja külas Tiigipera kinnistul arendusprojekti, milleks on planeeritav vähikasvandus. ASile Kiirkandur on väljastatud projekti teostamise praeguses etapis ehitusluba tiigi rajamiseks ja vee erikasutusluba. ASi Kiirkandur tegevuse üle Tiigipera kinnistul järelevalvet teostavad asutused ei ole arendusprojekti osas etteheiteid esitanud.

Keila–Haapsalu maantee (tee nr 17) on vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõike 2 teisele lausele maantee, mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. AS Kiirkandur ei teosta arendusprojekti Keila–Haapsalu maantee kaitsevööndis.

Kahjuks ei pea AS Kiirkandur võimalikuks rohkem arendusprojekti detaile avada, sest see käsitleks ASi Kiirkandur ärisaladust. AS Kiirkandur ei soovi ega luba oma ärisaladuse avalikustamist.“

Maanteeamet vastab

Kuidas maanteeamet kommenteerib seoses Audevälja külas tiigi rajamisega keskkonnaministeeriumile korduvalt edastatud seisukohta, et „avalike teede ehitamises maanteeameti poolt ei kasutata tõenäoliselt kaeveloata karjääridest pärit ehitusmatarjali“?

Vastab maanteeameti teede arengu ja investeeringute osakonna juhataja Janek Hendrikson:

„Riigitee nr 17 Keila – Haapsalu km 25,36 – 34,8 ehituseks kasutatavatel täitematerjalidel on nõuetekohased toimivusdeklaratsioonid ning on nõuetekohaselt tähistatud. Materjali omadused vastavad lepingutingimustele. Seetõttu on omanikujärelevalve ka need materjalid kooskõlastanud. Jooksvalt kontrollitakse saabunud materjali vastavust deklaratsioonile ning lepingu nõuetele.

Vastavalt Euroopa ehitustoodete määruse artikli 4 punkt 3-le, kui puuduvad vastupidist tõendavad objektiivsed andmed, eeldavad liikmesriigid, et tootja koostatud toimivusdeklaratsioon on täpne ja usaldusväärne. Seni selliseid objektiivseid andmeid maanteeamet leidnud ei ole.

Kui teie andmeil on keegi nõudeid rikkudes turule toonud ehitustooteid (toote nõuetele vastavuse seadus), siis peate pöörduma tehnilise järelevalve ameti poole, kelle ülesanne on toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste kontrollimine või kui teie andmeil on keegi võõrandanud kaevist ilma loata väljaspool kinnisasja, siis peate pöörduma ilmselt keskkonnainspektsiooni poole. Need on asutused, kellele on antud seadusejärgne õigus turujärelevalve teostamiseks. Maanteeametil sellist volitust ei ole.“

 

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt