Millega võib Hiina USAd rünnata?

Kuuendal juulil rakendas USA 34 miljardi dollari mahus tollitariife Hiina kaupadele. Vaid loetud päevad pärast seda avaldas USA veel 200 miljardi eest Hiina kaupu, mida võivad tariifid järgmisena tabada. USA president Donald Trump on öelnud, et kaubandussõjas võib tollitariifide summa küündida üle 500 miljardi dollari, mis on sama suur maht, kui eelmisel aastal üldse Hiinast USAsse kaupu eksporditi, kirjutab BBC.

Kuna USA impordib Hiina kaupu pea neli korda rohkem kui ekspordib Hiina, on Hiina võimalused anda vastulöök otsese kaubavahetuse kaudu piiratud. Seega võib ta otsida teisi võimalusi, kuidas USAle vastata. BBC reastas kuus võimalikku sammu, mida Hiina võib teha.

USA ettevõtted toodavad umbes 300 miljardi eest kaupu Hiinas, mistõttu võib Hiina nad kaubandssõjas sihikule võtta, ütles Julian Evans-Pritchard makromajanduse analüütikafirmast Capital Economics. Üheks selliseks ettevõtteks on näiteks Apple, kel on Hiinas märkimisväärne tootmismaht ja ka müügiturg.

Evans-Pritchardi sõnul võib Hiina sellistele USA ettevõtete elu raskeks teha, aeglustades nende tarneahelat, viivitades või tagasi lükates viisataotlusi või isegi peatades ajutiselt tehaste tööd. Näiteks võib Hiina selleks kasutada erinevate regulatsioonide ja kontrollide karmistamist. Samas on oht, et sellised sammud võivad halvasti mõjuda ka Hiina majandusele endale.

Kuigi USA ekspordib Hiina vähem kaupu kui impordib, ekspordib ta Hiina oluliselt rohkem teenuseid. Suure osa sellest moodustab raha, mille jätavad hiina turistid USAsse. 2016. aastal reisis välismaale enam kui 130 miljonit hiinlast ja nad kulutasid reisil olles kokku umbes 260 miljardit eurot.

Selleks, et anda USAle vastulöök, võib Hiina hakata turistidevoolu piirama. Kusjuures see ei oleks Hiinale esimene kord selline samm teha – eelmisel aastal keelustas riik paketireiside müümise Koreasse. Paraku tõdevad analüütikud, et ka see samm võib Hiinale endale halvasti mõjuda, kuna elanikud ei oleks sellise sammuga päri.

Vähendades jüaani väärtust võib muuta Hiina kaupade tarnimise teistesse riikidesse odavamaks kui importimise. Seega võib valuuta devalveerimine tasandada USA tollitariifide mõju Hiina kaupade hinnatõusule.

Kuna jüüan on juba praegu langenud aasta madalaimale tasemele võrreldes USA dollariga, on analüütikute sõnul aga ebatõenäoline, et Hiina keskpank midagi sellist otsustaks.

Hiina omab enam kui triljoni dollari eest USA võlakirju. Mõned analüütikud pelgavad, et see võib anda Pekingile USA majanduse üle mõjuvõimu.

Kui aga Hiina otsustab seda teha, võib see jällegi Hiinat ennast kahjustada. Nimelt vähendaks see oluliselt Hiina varade väärtust ja riik peaks hankima omale mõne teise riigi võlakirju, mis võivad olla vähem likviidsed.

Donald Tump on öelnud, et Hiina võib avaldada USA ja Põhja-Korea läbirääkimistele negatiivset survet. Analüütikute sõnul oleks Hiinal seda lihtne teha. Ainuke miinus sellisel sammul oleks see, et kui USA ja Põhja-Korea läbirääkimised peaksid katkema, mõjutab see suuresti kogu geopoliitikat ja see võib kokkuvõttes Hiinale ülejäänud maailma pahameele kaela tõmmata.

Hiina võib keskenduda hoopiski nii siseturule kui ka ekspordile lähirääkidesse. Analüütiku Evans-Pritchardi sõnul oleks see samm Hiinale kõige mõistlikum ja tõenäoliselt just seda Hiina püüabki teha.