Haigekassa raha lendab ikka tuulde

13. august 2018, 06:00
Oma lapsele traumapunktist ortoosi saanud Iris Meigas tegi ortoosile õiglase hinna leidmiseks ära suure töö.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180813/NEWS/180819980/AR/0/AR-180819980.jpg

Traumapunktis antakse patsientidele kaasa meditsiiniseadmeid, mille hind võib olla mitu korda kõrgem kui apteegis ja millest lõviosa tasub maksumaksja raha eest haigekassa.

Iris Meigase lugu on esmapilgul argine, aga üllatusi selles jagub. Tema tütrel oli kevadel lumelauasõidust randmevigastus ja vanem koos lapsega suunati Mustamäe Lastehaigla traumapunkti. Sealne arst soovitas lapsele ortoosi (tugivahend, mida kasutatakse alternatiivina kipsile), mis vahetult pärast läbivaatust ka traumapunktist kaasa anti. Juures vaid lipik kirjaga, et toote eest on vaja tasuda Jalakabinet OÜ-le omaosalus 5,31 eurot. Tasumiskohustuse võtmise palus õde Meigasel kabinetis teisel lehel allkirjastada. Pealtnäha kiire ja mugav teenus nii vanemale kui ka haigele lapsele.

“Ega ma kohapeal sellest rohkem midagi ei arvanud. Tulime sealt ära, lapse probleem oli lahendatud ja mina teadsin, et mul on vaja viis eurot sentidega ära maksta,” rääkis Meigas.

Hind kaks korda kallim

Koju jõudes meenus aga Meigasele, et ta oli meediast eelnevalt Jalakabineti kohta kuulnud ja kiire guugeldamine andis vastuse, et ettevõtet seostati mullu “Aktuaalse kaamera” uudisloos kahtlaste tehingutega. Järgmisel päeval astus naine läbi lähedalasuvast Apotheka apteegist, kus oli müügil täpselt sama ortoos. Üllataval kombel aga hinnaga 24 eurot. Internetiotsing näitas, et mitmes Euroopa riigi e-poes on sama toote jaemudeli hind 22–28 eurot. Kuna Jalakabineti toode tundus olevat selgelt ülehinnastatud, helistas Meigas ettevõtte infonumbrile, kust kinnitati, et traumapunktist saadud ortoosi omaosaluse määr on 10% ja ortoos maksab 53 eurot. Ülejäänud 90% tasub patsiendi eest haigekassa.

“Puhtalt inimlikust huvist hakkasin uurima, kuidas see summa traumapunktist saadud makseinfo lehele tekkis. Kõrvutasin seda apteegi hinnaga, mis peaks juba iseenesest sisaldama kõrget marginaali,” imestas Meigas. Küsimusele, miks müüb Jalakabinet ortoosi enam kui kaks korda kallimalt kui apteek, anti naise sõnul infotelefonilt ümmargune vastus, et kliendil pole kohustust seda nende käest osta. “Mul aga oli see toode juba kodus. Lastehaigla oli haigekassa kaudu selle müüjaga juba eelnevad kokkulepped teinud ja minul patsiendi esindajana jäi üle ainult nendega leppida,” oli Meigas veendunud.

Järgmisena pöördus naine juba haigekassa poole. “Ütlesin neile, mis tundub mulle põgusa turu-uuringu alusel toote õiglane hind ja et ma ei ole põhimõtteliselt nõus 5,31 eurot sellele Jalakabinetile maksma. Olen nõus maksma kaks eurot sentidega. Samuti uurisin, miks kroonilises rahahädas haigekassa on valmis toote eest niivõrd suure summa üle turuhinna maksma,” rääkis Meigas, kelle sõnul jäi vastus tema küsimustele häguseks.

Jalakabineti juhi personaalne koduvisiit

Edasi läks aga asi huvitavaks. Nädal hiljem saadetud kirjas selgitas haigekassa, et kliendil pole tõepoolest kohustust toodet selle ettevõtte käest osta. Vahepeal oli haigekassa väidetavalt suhelnud nii lastehaigla traumapunkti töötajate kui ka Jalakabineti esindajaga. Viimane olla nõus kõnealuse toote tagasi võtma. Uue digiretsepti alusel oleks Meigas saanud lapsele nüüd sobivast kohast uue ortoosi soetada.

Kirjavahetus haigekassaga päädis aga sellega, et ühel maikuu hommikul oli Jalakabineti omanik ja juht Toomas Lunts isiklikult Meigase koduukse taga ning valmis ortoosi tagasi võtma. Kõige üllatavam oli naise jaoks see, et kohtumise korraldas haigekassa, sest tema ise ettevõtte poole ei pöördunud. Kuna mees oli aga Meigase väitel tulnud vigadest kubiseva tagasivõtmisaktiga, siis naine seda allkirjastama ei nõustunud ja ortoos jäi tagastamata.

“Tahtsin kas digiallkirja või elementaarseks isikutuvastamiseks koopiat tema dokumendist. Minu huvi oli see, et mulle ei tuleks aasta-kahe pärast ootamatu võlanõue,” märkis Meigas.

Haigekassa korraldatud lõpplahendus

Ebameeldivale seigale järgnes mitmenädalane suhtlus Jalakabineti juhiga, mille jooksul vahetati Meigase sõnul kokku kaheksa telefonikõne-sõnumit. Kohtumiseks aga uut aega ei leitudki. Selleks hetkeks oli naisel juba kannatus katkenud ning ta saatis uue kirja haigekassale. Seekord lisas ta saajate reale ka haigekassa juhi Rain Laane.

Kui varem viibisid riigiasutuse kirjad mitu päeva, siis nüüd tuli vastus vähem kui ööpäevaga. Nimelt oli haigekassa Jalakabineti esindajaga suhelnud ja viimane otsustas ortoosi Meigase lapsele kinkida. Sel korral oli kirjaga kaasas ka Toomas Luntsi digiallkirjaga dokument. Asi lõppes 29. mail.

“See on selline tore pretsedent! Aga kas kõigil on nüüd õigus nõuda sellist kingitust? Sisuliselt ju nagu oleks,” imestas ta.

Traumapunkt valibki koostööpartnereid

Haigekassa teatel on tegemist kahjuväärse juhtumiga. Probleemi keset näevad nad aga eelkõige selles, et lapsevanemale ei selgitatud traumapunktis, et apteegis võib ortoos olla odavam ja soovi korral võib ta selle osta sealt.

See, et traumapunktis on olemas juba konkreetse firma ortoosid, on haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse peaspetsialist Vivika Tamra sõnul tavaline. “Iga traumapunkt ja haigla saab ise valida, millise ettevõttega nad koostööd teevad ja kelle tooteid nad müüvad. Seda ei saa haigekassa ette kirjutada,” märkis Tamra.

Nüüd jõuab jutt aga piirhindadeni. Nimelt on haigekassa hüvitatavatele ortoosidele määratud maksimumhind, mille võib tootele panna, et haigekassa sellest osa hüvitaks. Kuid selle piirhinna raames saab iga müügipunkt ise valida, mis hinnaga ta seda müüb. Jalakabinet müüs toodet 53eurose piirhinnaga. Sama teeb ka ortoosi maaletooja, Rehabilitatsiooniabi OÜ.

Õiglast hinda raske määrata

Kui Meigas uuris Rehabilitatsiooniabi OÜ-lt, miks nad müüvad toodet kaks korda kallimalt kui apteegid, laekus ettevõtte omanikult ja juhilt Margus Vasaralt vastus, et kuna apteegid on alles tulnud meditsiiniseadmete turule, pakuvad nad enda nähtavaks tegemiseks ülisoodsaid hindu. Seda väidet ei kinnita aga mainitud hinnauuring teiste Euroopa riikide e-poodides.

Meigas pöördus ka Aptoheka kaubamärgi omaniku Magnum ASi poole küsimusega, miks küsivad nad sama toote eest kaks korda väiksemat hinda kui Jalakabinet ja Rehabilitatsiooniabi. Ettevõtte jurist Kaisa Summeli vastus jäi lakooniliseks: “Teie poolt viidatud tooted on Apotheka e-apteegis müügil jaehinnaga, mille on kujundanud apteek, lähtudes oma äritegevuses kehtivatest hinnakujunduse põhimõtetest.”

Selget vastust ei saanud Meigas ka ortoosi tootjafirmalt Hispaaniast. Sealne esindaja ütles vaid, et nende käed jäävad hinnakujundamise küsimuses lühikeseks ja seda teevad edasimüüjad.

Protsess peaks olema läbipaistev

Kokkuvõttes on Meigas pettunud, et maksumaksja raha lihtsalt tuulde loobitakse. “Ma mõistan, et äriettevõttel on huvi panna tootele võimalikult kõrge hind, kuid see võiks lähtuda ärieetilistest alustest. Minu jaoks tekitas selline lahenduskäik palju küsimusi. Milline on haigekassa roll ja huvi meditsiiniseadmete piirhindade kehtestamisel ning lepingupartnerite järelevalves? Kuidas on haigekassa protseduuridega tagatud maksuraha optimaalne kasutus? Mis mahus haigekassa iga päev ülehinnastatud tooteid kinni maksab? Kodaniku ja patsiendina tahan teada ja kogeda, et haigekassa riikliku institutsioonina tõesti hoolib inimestest, seal toimuvad protsessid on ausad ja läbipaistvad ning ma saan seda asutust usaldada. Praegu ma seda kinnitada ei saa,” märkis naine.

Ettevõtja: siin pole midagi eriskummalist

Meie müüme toodet haigekassa kehtestatud piirhinnaga ja midagi eriskummalist siin pole, rääkis Jalakabinet OÜ üks omanikest ja juhatuse liige Toomas Lunts.

Järgneb telefoniintervjuu Toomas Luntsiga:

Miks tekkis selline kummaline olukord kliendiga? Ma ei oska nagu selliseid asju kommenteerida. Kui te olete kunagi ka poes käinud, siis ühes poes on asjad ühe hinnaga ja teises teise hinnaga.

Te võite muidugi küsida sellist hinda, nagu soovite. See ei ole soovitud hind, see on haigekassa poolt nagu hind ja võib-olla tahab Linnamäele (Apotheka omanik Margus Linnamäe – toim) kuuluv apteegikett dumping'ut teha.

Miks te lõpuks ortoosi tagasi võtsite? Kas see oli haigekassa surve? Minu enda initsiatiiv. Kui inimene ei tahaega ole nõus maksma, siis ma võtan tagasi. Ta nõudis minult kummalisi pabereid, digiallkirjaga dokumente. Siis ma ütlesin, et kingin selle talle.

Kas see piirhind ongi siis selle toote eest mõistlik hind? Loomulikult. Ma arvan, et see muu hind oli puhas dumping-hind. See inimene võib ju seda võtta, kustkohast tahab.

Missugune on aga teie koostöö traumapunktidega? See ei puutu üldse teisse praegu! Ma ei tea, milles on üldse küsimus.

Mingisugune koostöö teil ju ikkagi on, kui sealt antakse teie tooteid kaasa? Kuidas need traumapunkti jõuavad? Aga see ei puutu ikkagi teisse! Ega inimene pole kohustatud seda võtma. Tulge siia ja ma näitan teile, ajakirjanikule ma ei hakka seda seletama.

Et te ei taha selgitada, kuidas see koostöö käib? Mis ma ei taha, ma ei pea selgitama.

Kas haigekassa on kursis sellega, kuidas need asjad käivad? Te peate nende käest küsima.

Et see on siis tavapärane praktika ja midagi eriskummalist siin ei ole? Eriskummalist ei ole. Kõik on seaduslik.

Kas teised ortoosimüüjad müüvad samuti sama hinnaga, on see teil ühiselt paika pandud hind? See ei ole meie poolt paika pandud, see piirhind kehtib minu teada viimased 15 aastat. Siis te võiksite ju kohvihindadest ka kirjutada, et ühes kohas maksab 20 ja teises 10 eurot ja siis ma tuleks kaebama teile. Täpselt sama situatsioon ehk sama asi.

Kriminaaluurimine pooleli

Pärast mullu kevadel “Pealnägijas” ja “Aktuaalses kaameras” ilmunud lugusid algatas keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo kahe ettevõtte suhtes uurimise seoses haigekassa tüssamisega.

Kuigi meedias seostati ortoosipettustes ka Jalakabinet OÜd, algatati uurimine vaid Tervise Abi OÜ ja ASi Gadox suhtes. Nüüdseks on kriminaalmenetlus riigiprokuratuuri kinnitusel lõpetatud OÜ Tervise Abi ja selle ühe omaniku ning juhatuse liikme Andre Legušsi suhtes. ASi Gadox ja selle ühe omaniku ning juhatuse liikme Marko Tilga suhtes menetlus jätkub.

Haigekassas mitu auditit

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse peaspetsialisti Vivika Tamra kinnitusel on haigekassa uurimise all olnud firmadega lepingud lõpetatud. Tamra sõnul tellis haigekassa pärast meediaskandaali ka väliselt teenusepakkujalt pettuseriskide hindamise. Lisaks tellis haigekassa nõukogu välisauditi. „Peamine järeldus oli, et haigekassa süsteemid küll tuvastavad pettuseid, kuid seda peaks parandama ja arendama edasi pettuseid ennetavaid kontrollmeetmeid, nagu näiteks muudatused lepingutes ning automaatsete kontrollide rakendamine,“ märkis Tamra ja lisas, et potentsiaalseid huvide konflikti tekitavaid seoseid haigekassa töötajate ning meditsiiniseadmete edasimüügiga tegelevate ettevõtete vahel ei tuvastatud.

Lisaks olevat haigekassa sõlminud meditsiiniseadmete müüjatega uued lepingud, milles sätestati ulatuslikumalt haigekassa lepingulise järelevalve õigused. „Uute lepingute eesmärk oli muu hulgas võimaldada haigekassale suurem ligipääs toodete müügiga seotud dokumentidele, et kontrollida nende vastavust õigusaktidele ja lepingule, sealhulgas kindlustatutele esitatud arvetele. Vaatasime kahe kuu jooksul üle ka kõik üksikud meditsiiniseadmete arved ning tegime kontrolle enne, kui need ära tasusime,“ lausus Tamra.

Üks küsimus: Kuidas määratakse ortooside piirhinnad?

Vastab haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse peaspetsialist Vivika Tamra:

Need luuakse meditsiiniseadmete loetelu uuendamise käigus. Meile tehakse taotlus, et oleks vaja lisada meie hinnakirja uusi seadmeid, mida inimestel on vaja. Seejärel teevad meie eksperdid koos arstidega analüüsi, kas seda toodet on vaja, millised sarnased tooted on juba olemas ning missugune peaks olema piirhind. Hinnakirju vaatame üle kord aastas ja vaatasime just ortooside hinnad üle. Tegime hinnaanalüüsi, kus võrdleme sama toote maksumust apteekides, traumapunktides jne üle Eesti. Oleme hinnamuudatusettepanekud meditsiiniseadmete müüjatele esitanud. Käimas on hinnaläbirääkimised, mille tulemused kajastuvad järgmises meditsiiniseadmete loetelus, mis tavapäraselt jõustub 1. jaanuaril. Edaspidi peaksid hinnad olema ühtlasemad, et kaitsta ka patsiente sellise olukorra eest, kus sama toode võib olla mujal odavamalt müügil.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. August 2018, 13:17

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing