Tallinn ei soovi Margus Linnamäe kinnisvaraarendust

Vastavas linnavalitsuse korralduse eelnõus märgitakse, et puuduvad avalik huvi ja linnaehituslikud eeldused, mis toetaksid Järvevana tee 7a kinnistu hoonestamist.

Linnamäele firmade kaudu kuuluval Axis UPI OÜ-l on Järvevana tee ja Ülemiste järve vahel kitsa soolikana 56 000 m² suurune kinnistu, kuhu ettevõte kavandab 48 kolme- kuni kaheksakorruselist hoonet.

Tallinna linnaplaneerimise ametile esitatud detailplaneeringu algatamisettepaneku järgi plaanitakse kinnistule linnavilla tüüpi elamuid ning ärihooneid. Kokku peaks sinna tulema kuni 315 korterit ning kuni 668 parkimiskohta.

Kuid sellisel kujul detailplaneeringu algatamist ei toetanud Tallinna keskkonnaamet, transpordiamet ning linnaplaneerimise amet. Viidatakse kehtivale üldplaneeringule, mille järgi on seal roheala ning sinna võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Toodi välja, et Järvevana tee on kõrgendatud kiirusrežiimiga põhimagistraal ning selle ehitamisel on arvestatud, et Ülemiste järve pool on roheala, kust ei lisandu täiendavat liikluskoormust.

Linnaplaneerimise amet märkis veel, et kinnistu asub suure liiklusmüra tsoonis, sealt kulgeb üle lennujaama maandumiskoridor ning lisaks on tegemist veepuhastusjaama kloorilao ohutsooniga. Ülemiste järv on oma asukoha tõttu kõrge reostusriskiga veekogu ja seetõttu ei ole põhjendatud suurendada järve kahjustumise ohtu järve vahetus läheduses asuva krundi hoonestamisega, leidis amet.

Axis UPI esindaja, vandeadvokaat Toomas Pikamäe esitas detailplaneeringu koostamise algatamata jätmise eelnõule vastuväite.

Muu hulgas viitas Pikamäe selles ebamõistlikule ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse puutumatuse riivele, kuna ettevõte ei saa talle kuuluvat kinnistut käsutada ega kasutada ning ainsaks seoseks kinnistuga on kohustus tasuda maamaksu. Aastatel 2005–2013 on Axis UPI maksnud maamaksu kokku üle 66 000 euro.

Advokaat leidis, et Järvevana teelt tulenev liiklusmüra ja õhusaaste, lennuvälja õhukoridori ning kloorilao olemasolu ei takista ega välista detailplaneeringu koostamise algatamist. Kõiki mõjusid saab hinnata detailplaneeringu menetluse käigus.

Ka viitas Pikamäe oma kirjas argumendina naaberkinnistule Järvevana tee 7b, mille puhul ei takistanud samasugused probleemid detailplaneeringu kehtestamist.

Naaberkinnistu sihtotstarve oli samuti tootmismaa ning hoolimata üldplaneeringu järgi rohealal asumisest, muudeti üldplaneeringut ja kinnistu sihtotstarbeks sai ärimaa.

Seetõttu soovib Axis UPI linnavõimult selgitust, miks Järvevana tee 7b kinnistu puhul pidas linn võimalikuks detailplaneeringu kehtestamist ning Järvevana tee 7a puhul soovitakse detailplaneeringu koostamise algatamisest keelduda.

Vaatame Järvevana tee 7b kinnistu detailplaneeringu menetlusega seotud dokumente.

Kõigepealt taotles kinnistu omanik TCG Kinnisvara OÜ 2005. aastal detailplaneeringu koostamise algatamist. Ettevõtte soovis ehitada kuus viiekorruselist elamut. Taotlust menetlusse ei võetud. Linn leidis, et ei ole põhjendatud Ülemiste järve kahjustumise ohtu suurendada. Samuti olid probleemiks piirkonna müratase ning klooriladu.

Seejärel esitas ettevõte 2008. aastal uue taotluse, millega sooviti kinnistule viiekorruselise ärihoone ehitamist. Detailplaneeringu koostamine algatati ning keskkonnamõju strateegiline hindamine otsustati algatamata jätta 2010. aastal tollase linnapea Edgar Savisaare korraldusega. Linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu 2011. aasta suvel.

Üldplaneeringu muutmist põhjendati eesmärgiga rajada olemasoleva amortiseerunud endise soolalao asemele asukohta sobiv ja keskkonnakaitseliste nõuetega kooskõlas olev hoone.

Ka toodi välja, et Tallinna üldplaneeringu keskustevõrgu arenguskeemil on Järvevana tee kesklinna poolne äär määratud ettevõtluse arenguvööndiks ning kuigi Järvevana tee 7b krunt jääb teisele poole Järvevana teed, siis vaatamata eraldatusele omab ettevõtluse arendamiseks samu linnaehituslikke eeldusi.

Kloorilao kohta märgiti Järvevana tee 7b kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamisel, et detailplaneeringuala jääb küll ASi Tallinna Vesi veepuhastusjaama kloorilao keskmiselt ohtlikku alasse, kuid õnnetusjuhtumi tõenäosus on väike.

Hiljuti valminud büroomajas tegutseb terve hulk tuntud ettevõtteid.

Veel mõne aja eest oli Järvevana tee 7a kinnistul peal pinnaveehaarde sanitaarkaitseala piirang. See tähendas, et majandustegevus oli kinnistul keelatud, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire.

Äripäev kirjutas läinud aasta lõpul, et kinnistu omanik oli aasta varem esitanud riigi keskkonnaametile taotluse sanitaarkaitseala piiride muutmiseks nii, et Järvevana tee 7a kinnistu jäetakse täies ulatuses kaitseala piiridest välja. Üks põhjendus oli, et Tallinna linn ei soovi Ülemiste kaptaažiliini põhjaveevarude kasutamist ning kaptaažiliin kuulub likvideerimisele. Ettevõte likvideeris kinnistult puuraugud ning sanitaarkaitseala piirangut seal enam peal ei ole.

Varsti pärast piirangu mahasaamist esitaski Axis UPI juhatuse liige Rene Teimann taotluse detailplaneeringu algatamiseks.