Kehra paberivabrik püüab uusi turge

Foto: Patrik Tamm
Jaanus Vogelberg • 19. september 2018
Jaga lugu:

Ei haise. Selle olulise tähelepaneku Kehra paberivabriku kohta teeb ajakirjanik kohe pärast parklas autost välja astumist. Minevikus on piirkonna suurim tööandja "raha lõhnaga" hädas olnud – soodsa tuulega on hais mõnikord isegi Tallinna jõudnud.

Vabriku indialasest juhatuse esimees Bashyam Krishnan lööb lausa särama, kui lõhna puudumisest kuuleb. Sustainability ehk keskkonnahoid on talle ilmselgelt südamelähedane. Krishnani sõnul on haisuprobleemi lahendamiseks, aga ka laiemalt tehase keskkonnasõbralikuks muutmiseks viimastel aastatel palju pingutatud ja kümneid miljoneid investeeritud. Mees ise tüürib Horizon Tselluloos ja Paberi ASi 2013. aasta lõpust.

Äripäeva külastuse ajendiks on vabrikus värskelt üles seatud paberkottide tootmisliin. Krishnani juhtimisel püütakse edaspidi enda toodetud paberile nii juba enne väravast väljumist lisaväärtus anda. Tema meelest oskab Horizon seda väga hästi teha – ehk pareminigi, kui kliendid, kellele paralleelselt toorpaberit edasi müüakse. Samas rõhutab Krishnan, et üldpõhimõtteks on mitte klientidest konkurente teha. Nii on paberkotte plaanis müüa peamiselt Balti ja Põhjamaade riikidesse, kus turul veel ruumi on.

Kui palju liin maksab, Krishnan ei avalda, kuid Horizoni 2017.–2018. aastate investeerimisprogramm on kokku tervelt 25 miljonit eurot. Suuresti suunab seda ELi regulatiivne raamistik, mis näeb ette plasti, sh ka kilekottide kasutamise vähendamist. Horizoni uuelt liinilt peaks aastas tulema 15 miljonit kotti, mis sobivad nii restoranidele, jaekettidele kui ka lihunikele. Kottidesse võib pakkida nimelt ka lahtist toitu.

Miks peaks näiteks mõni Eesti jaekett Horizoni paberkotid oma sortimenti võtma? Krishnan loeb sõrmedel ette Kehra toodangu eeliseid. Esiteks – materjal. Kehra kottides ei kasutata taaskasutatud materjale (sellest ei maksa välja lugeda keskkonnavaenulikkust). Krishnan annab toodangut katsuda – paber on tõepoolest võrreldes tavalise poes ettesattuva kotiga väga sile ja mõjub isegi veidral moel sünteetilisena. Krishnan kiidab, et kottidele saab printida kõrge resolutsiooniga teksti ja pilte. Teine müügiargument on esteetiline – kotid peavad olema tingimata maalähedast pruuni värvi, mis sugereerib kasutajale ökoloogilisust. Ja kolmandaks on toodang heas mõttes robustne. Tavaline poekott peaks kannatama 30kilogrammist raskust – põhimõtteliselt võiks sellega hantleid tassida.

Krishnani jaoks on ülioluline konfidentsiaalsuse ja ärisaladuse hoidmine. Väga täpselt on paigas, mida tohib ja ei tohi tehases pildistada. Nii jääb ka vaid ajakirjaniku mällu teadmine partneritest, kelle kirjad uusi kotte ehivad. Küll võib öelda, et juba õige pea saavad ka Eesti ökoteadlikumad tarbijad paberivabriku uusimat tootekategooriat kasutada.

Kriis tegi tugevaks

Kehra tehas valmis 1938. aastal, seega on käimas juba 80. aastaring. Osa toonastest hoonetest seisab siiani uute, tumesinise värvuse poolest eristuvate rajatiste kõrval. Krishnan soovib, et fotograaf pildistaks ikka uusi. Õnnetul kombel on parasjagu käimas masinatest auru väljalaskmine. Ohutut veeauru võiks pahatahtlik vaatleja pidada keemiliseks tossuks. "See ei ole üldse tavapärane," kinnitab Krishnan. Aususe huvides peab märkima, et kui parklas polnud lõhna tunda, siis tehase territooriumil küll.

Tehast on väisanud pea kõik Eesti riigijuhid alates Konstantin Pätsist. Pole ka ime – tegu on piirkonna selgelt kõige olulisema, et mitte öelda monopoolse tööandjaga. 2008. aastal kriisi puhkedes jäi tehas korraks võlgnevuste tõttu seisma. Kinni keerati gaas ja Eesti Energia ähvardas oma suurimat klienti voolust ilmajätmisega. Anija vallavanem Jüri Lillsoo iseloomustas olukorda Äripäevale sõnaga "katastroof". Tehas andis siis vallas tööd 500 inimesele.

Samas suurusjärgus on töötajate hulk tänagi, mullu keskmiselt 416 – automatiseerimine on teatud jälje jätnud. Keskmine brutopalk oli mullu majandusaasta aruande põhjal arvutades üle Eesti keskmise – 1425 eurot. Tehase territooriumil sohvriga ringsõitu tehes on näha aga vaid üksikuid töömehi. Üldse on üldmulje kuidagi petlikult vaikne, kuigi aastas käib tehasest läbi sadu tuhandeid tihumeetreid puitu.

Tehase omanikfirma Tolaram Balti juht Sonny Aswani rääkis nelja aasta eest Äripäevale, et kriis tegi tehase tugevamaks ja sundis mugavustsoonist välja murdma. "Naaberturud, eriti Euroopas, olid languses ja pidime oma tegevust rahvusvahelisemaks muutma. Läksime uutele turgudele, eelkõige Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, samuti kaugetele turgudele, nagu Austraalia. Kohendasime toodet, leidsime sellele uusi kasutusviise. Enne olime väga sõltuvad tsemendisektorist, mis teatavasti omakorda sõltub ehitussektorist, mis sõltub kinnisvaraturust. Jäime ühe sektori languse ohvriks ja pidime leidma nišiturge. Seega hakkasime otsima tootele rakendust pigem toidutööstuses, põllumajanduses, kaitsepakendina," loetles ta.

See kõik eeldas senisest palju hoogsamat müügitööd. Müüma pandi põhimõtteliselt kõik. "Kõik siinsed müügijuhid, turundusjuhid, muud juhid – kaasa arvatud tegevjuht. Kõik me läksime turule. Läkitasin isegi tehnilise meeskonna liikmeid välja müüki tegema. Tegime kõike, mis meie võimuses – koputasime ustele, murdime tarvidusel uksi maha, käisime messidel, kiskusime inimesi juustest, kui muudmoodi kohtumisi kokku leppida ei õnnestunud," rääkis Aswani.

Mullu duubeldas Horizon puhaskasumi 8,6 miljoni euroni. Umbes pool sellest maksti dividendina välja.

Foto: Patrik Tamm
Jaga lugu:
Hetkel kuum