Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kehra paberivabrik püüab uusi turge

    Ei haise. Selle olulise tähelepaneku Kehra paberivabriku kohta teeb ajakirjanik kohe pärast parklas autost välja astumist. Minevikus on piirkonna suurim tööandja "raha lõhnaga" hädas olnud – soodsa tuulega on hais mõnikord isegi Tallinna jõudnud.

    Vabriku indialasest juhatuse esimees Bashyam Krishnan lööb lausa särama, kui lõhna puudumisest kuuleb. Sustainability ehk keskkonnahoid on talle ilmselgelt südamelähedane. Krishnani sõnul on haisuprobleemi lahendamiseks, aga ka laiemalt tehase keskkonnasõbralikuks muutmiseks viimastel aastatel palju pingutatud ja kümneid miljoneid investeeritud. Mees ise tüürib Horizon Tselluloos ja Paberi ASi 2013. aasta lõpust.
    Äripäeva külastuse ajendiks on vabrikus värskelt üles seatud paberkottide tootmisliin. Krishnani juhtimisel püütakse edaspidi enda toodetud paberile nii juba enne väravast väljumist lisaväärtus anda. Tema meelest oskab Horizon seda väga hästi teha – ehk pareminigi, kui kliendid, kellele paralleelselt toorpaberit edasi müüakse. Samas rõhutab Krishnan, et üldpõhimõtteks on mitte klientidest konkurente teha. Nii on paberkotte plaanis müüa peamiselt Balti ja Põhjamaade riikidesse, kus turul veel ruumi on.
    Kui palju liin maksab, Krishnan ei avalda, kuid Horizoni 2017.–2018. aastate investeerimisprogramm on kokku tervelt 25 miljonit eurot. Suuresti suunab seda ELi regulatiivne raamistik, mis näeb ette plasti, sh ka kilekottide kasutamise vähendamist. Horizoni uuelt liinilt peaks aastas tulema 15 miljonit kotti, mis sobivad nii restoranidele, jaekettidele kui ka lihunikele. Kottidesse võib pakkida nimelt ka lahtist toitu.
    Miks peaks näiteks mõni Eesti jaekett Horizoni paberkotid oma sortimenti võtma? Krishnan loeb sõrmedel ette Kehra toodangu eeliseid. Esiteks – materjal. Kehra kottides ei kasutata taaskasutatud materjale (sellest ei maksa välja lugeda keskkonnavaenulikkust). Krishnan annab toodangut katsuda – paber on tõepoolest võrreldes tavalise poes ettesattuva kotiga väga sile ja mõjub isegi veidral moel sünteetilisena. Krishnan kiidab, et kottidele saab printida kõrge resolutsiooniga teksti ja pilte. Teine müügiargument on esteetiline – kotid peavad olema tingimata maalähedast pruuni värvi, mis sugereerib kasutajale ökoloogilisust. Ja kolmandaks on toodang heas mõttes robustne. Tavaline poekott peaks kannatama 30kilogrammist raskust – põhimõtteliselt võiks sellega hantleid tassida.
    Krishnani jaoks on ülioluline konfidentsiaalsuse ja ärisaladuse hoidmine. Väga täpselt on paigas, mida tohib ja ei tohi tehases pildistada. Nii jääb ka vaid ajakirjaniku mällu teadmine partneritest, kelle kirjad uusi kotte ehivad. Küll võib öelda, et juba õige pea saavad ka Eesti ökoteadlikumad tarbijad paberivabriku uusimat tootekategooriat kasutada.
    Kriis tegi tugevaks
    Kehra tehas valmis 1938. aastal, seega on käimas juba 80. aastaring. Osa toonastest hoonetest seisab siiani uute, tumesinise värvuse poolest eristuvate rajatiste kõrval. Krishnan soovib, et fotograaf pildistaks ikka uusi. Õnnetul kombel on parasjagu käimas masinatest auru väljalaskmine. Ohutut veeauru võiks pahatahtlik vaatleja pidada keemiliseks tossuks. "See ei ole üldse tavapärane," kinnitab Krishnan. Aususe huvides peab märkima, et kui parklas polnud lõhna tunda, siis tehase territooriumil küll.
    Tehast on väisanud pea kõik Eesti riigijuhid alates Konstantin Pätsist. Pole ka ime – tegu on piirkonna selgelt kõige olulisema, et mitte öelda monopoolse tööandjaga. 2008. aastal kriisi puhkedes jäi tehas korraks võlgnevuste tõttu seisma. Kinni keerati gaas ja Eesti Energia ähvardas oma suurimat klienti voolust ilmajätmisega. Anija vallavanem Jüri Lillsoo iseloomustas olukorda Äripäevale sõnaga "katastroof". Tehas andis siis vallas tööd 500 inimesele.
    Samas suurusjärgus on töötajate hulk tänagi, mullu keskmiselt 416 – automatiseerimine on teatud jälje jätnud. Keskmine brutopalk oli mullu majandusaasta aruande põhjal arvutades üle Eesti keskmise – 1425 eurot. Tehase territooriumil sohvriga ringsõitu tehes on näha aga vaid üksikuid töömehi. Üldse on üldmulje kuidagi petlikult vaikne, kuigi aastas käib tehasest läbi sadu tuhandeid tihumeetreid puitu.
    Tehase omanikfirma Tolaram Balti juht Sonny Aswani rääkis nelja aasta eest Äripäevale, et kriis tegi tehase tugevamaks ja sundis mugavustsoonist välja murdma. "Naaberturud, eriti Euroopas, olid languses ja pidime oma tegevust rahvusvahelisemaks muutma. Läksime uutele turgudele, eelkõige Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, samuti kaugetele turgudele, nagu Austraalia. Kohendasime toodet, leidsime sellele uusi kasutusviise. Enne olime väga sõltuvad tsemendisektorist, mis teatavasti omakorda sõltub ehitussektorist, mis sõltub kinnisvaraturust. Jäime ühe sektori languse ohvriks ja pidime leidma nišiturge. Seega hakkasime otsima tootele rakendust pigem toidutööstuses, põllumajanduses, kaitsepakendina," loetles ta.
    See kõik eeldas senisest palju hoogsamat müügitööd. Müüma pandi põhimõtteliselt kõik. "Kõik siinsed müügijuhid, turundusjuhid, muud juhid – kaasa arvatud tegevjuht. Kõik me läksime turule. Läkitasin isegi tehnilise meeskonna liikmeid välja müüki tegema. Tegime kõike, mis meie võimuses – koputasime ustele, murdime tarvidusel uksi maha, käisime messidel, kiskusime inimesi juustest, kui muudmoodi kohtumisi kokku leppida ei õnnestunud," rääkis Aswani.
    Mullu duubeldas Horizon puhaskasumi 8,6 miljoni euroni. Umbes pool sellest maksti dividendina välja.
    13 fotot
    Foto: Patrik Tamm
  • Hetkel kuum
Hapra äriga monopol: Tallinna ettevõte veab Euroopa Liidus ainsana Peterburist kuulsat portselani
Tuumajaam Eestis: maailmas tegutseb reaalselt vaid paar sellist näidist
Euribori langus süveneb, laenuvõtja rõõmustab
Raadiosaated
Eesti üks suuremaid festivale tõi tagasi 11 miljonit, toetajate leidmine on üha raskem
Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida.
Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Lääne-Virumaa TOPi võitja: meil töötajate leidmisega raskusi pole
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Kriisist edukalt väljumiseks on kriitiline, et töötajaid kaasatakse
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.