• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • 22.09.18, 13:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vastuolulise Nord Stream 2 merrelaskmine edeneb

Suvel algasid Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitustööd, mille hiiglaslike ehitustööde hange kuulutati välja napp aasta pärast seda, kui Venemaa oli Krimmi enda omaks kuulutanud.
Esimesed Rugeni saarele saabunud torud Nord Stream 2 jaoks.
  • Esimesed Rugeni saarele saabunud torud Nord Stream 2 jaoks.
  • Foto: Reuters/Scanpix
Läänemere põhjas kulgev gaasijuhe tooks gaasi otse Venemaalt saksamaale, jättes muud riigid kõrvale, nende seas ka Ukraina, kustkaudu praegu suur osa gaasi Saksamaale jõuab, kirjutab Helsingin Sanomat, kes käis gaasitoru ehitus vaatamas.
Soome on võtnud seisukoha, et gaasijuhe on majanduslik ettevõtmine, sellesse suhtutakse ka teisiti, kirjutab leht. Poola ja Balti riigid tuletavad meelde poliitilisi põhjuseid, Taani on keelanud juhtmel oma majanduspiirkonna veeala läbida, Euroopa Liit on kõikvõimalike juriidiliste viisidega ehitust raskendada. Nüüd on gaasijuhtme ehitusel osalevatel ettevõtetel oht langeda USA sanktsioonide alla.
Sellest hoolimata käib Saksamaa rannikul töö gaasitoru paigalduslaeval Castoro Dieci, mis on nagu veepealne tehas. Kuigi meeskond töötab ööpäev läbi, edeneb gaasitoru panek Saksamaa madalas rannikuvees ööpäevas 300-500 meetri võrra.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tööd käivad ka Soome lahes, kus tegutseb üks maailma suurematest gaasitoru paigaldamiseks mõeldud laevadest Solitaire, mis suudab ööpäevas paremal juhul paigaldada 3 kilomeetrit toru. Ehitustööde baaslaagritena kasutatakse Soome linnu Haminat ja Kotkat. Riigi enamusosalusega energiafirma Fortum sai gaasiprojektis osaliseks koos Saksamaa Uniperi ostuga.
Hiiglaslik hange käivitus 2015. aasta septembris, kui Gazprom allkirjastas viie Euroopa firmaga lepingu gaasitoru rajamiseks, partnerid olid Saksa firmad Uniper ja Basf, Prantsusmaa Engie, Austria OMW ja Briti-Hollandi Shell. Ehituse eest vastutav firma Nord Stream 2 AG loodi Šveitsi.
Gaasitoru läheb maksma 9,5 miljardit eurot ja gaas peaks toru mööda liikuma hakkama juba järgmisel aastal. Ehitusega kaasa läinud investorid näevad gaasitoru vajalikkust seoses sellega, et Euroopa vajab lähiaastakümnetel gaasi lisaeksporti, kui Hollandi ja Taani gaasitoodang väheneb.
Kriitikud näevad asja teistmoodi. „Põhimõtteliselt on Nord Stream 2 idee minna mööda Ukrainast ja tuua suurem osa gaasist otse Saksamaale,“ leiavad Wilfried Martens Centre analüütikud Dimitar Lilkov ja Roland Freudenstein.
Praegu läbib suurem osa gaasi Euroopasse Ukraina kaudu, kes saab sellelt tasuna 2-3 miljardit dollarit aastas. Valmimise järel kahekordistaks Nord Stream 2 Läänemere kaudu liikuva gaasi koguse praeguselt 55 miljardilt kuupmeetrilt aastas 110 kuupmeetrile.
Gaasitoru suurimad toetajad Euroopas on Saksamaa ja Austria, need maad saaksid ilmselt sellest ka suurimat majanduslikku kasu.
Nord Stream 2 on jõudnud ka Donald Trumpi teemaks. Suvise Euroopa visiidi ajal ütles USA president, et Saksamaa on gaasilepinguga muutunud Venemaa pantvangiks. Õhus on oht, et Nord Stream 2 lepingus osalevad ettevõtted võivad sanktsioonide alla langeda.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele