Vastuolulise Nord Stream 2 merrelaskmine edeneb

Suvel algasid Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitustööd, mille hiiglaslike ehitustööde hange kuulutati välja napp aasta pärast seda, kui Venemaa oli Krimmi enda omaks kuulutanud.

Esimesed Rugeni saarele saabunud torud Nord Stream 2 jaoks.Foto: Reuters/Scanpix

Läänemere põhjas kulgev gaasijuhe tooks gaasi otse Venemaalt saksamaale, jättes muud riigid kõrvale, nende seas ka Ukraina, kustkaudu praegu suur osa gaasi Saksamaale jõuab, kirjutab Helsingin Sanomat, kes käis gaasitoru ehitus vaatamas.

Soome on võtnud seisukoha, et gaasijuhe on majanduslik ettevõtmine, sellesse suhtutakse ka teisiti, kirjutab leht. Poola ja Balti riigid tuletavad meelde poliitilisi põhjuseid, Taani on keelanud juhtmel oma majanduspiirkonna veeala läbida, Euroopa Liit on kõikvõimalike juriidiliste viisidega ehitust raskendada. Nüüd on gaasijuhtme ehitusel osalevatel ettevõtetel oht langeda USA sanktsioonide alla.

Sellest hoolimata käib Saksamaa rannikul töö gaasitoru paigalduslaeval Castoro Dieci, mis on nagu veepealne tehas. Kuigi meeskond töötab ööpäev läbi, edeneb gaasitoru panek Saksamaa madalas rannikuvees ööpäevas 300-500 meetri võrra.

Tööd käivad ka Soome lahes, kus tegutseb üks maailma suurematest gaasitoru paigaldamiseks mõeldud laevadest Solitaire, mis suudab ööpäevas paremal juhul paigaldada 3 kilomeetrit toru. Ehitustööde baaslaagritena kasutatakse Soome linnu Haminat ja Kotkat. Riigi enamusosalusega energiafirma Fortum sai gaasiprojektis osaliseks koos Saksamaa Uniperi ostuga.

Hiiglaslik hange käivitus 2015. aasta septembris, kui Gazprom allkirjastas viie Euroopa firmaga lepingu gaasitoru rajamiseks, partnerid olid Saksa firmad Uniper ja Basf, Prantsusmaa Engie, Austria OMW ja Briti-Hollandi Shell. Ehituse eest vastutav firma Nord Stream 2 AG loodi Šveitsi.

Gaasitoru läheb maksma 9,5 miljardit eurot ja gaas peaks toru mööda liikuma hakkama juba järgmisel aastal. Ehitusega kaasa läinud investorid näevad gaasitoru vajalikkust seoses sellega, et Euroopa vajab lähiaastakümnetel gaasi lisaeksporti, kui Hollandi ja Taani gaasitoodang väheneb.

Kriitikud näevad asja teistmoodi. „Põhimõtteliselt on Nord Stream 2 idee minna mööda Ukrainast ja tuua suurem osa gaasist otse Saksamaale,“ leiavad Wilfried Martens Centre analüütikud Dimitar Lilkov ja Roland Freudenstein.

Praegu läbib suurem osa gaasi Euroopasse Ukraina kaudu, kes saab sellelt tasuna 2-3 miljardit dollarit aastas. Valmimise järel kahekordistaks Nord Stream 2 Läänemere kaudu liikuva gaasi koguse praeguselt 55 miljardilt kuupmeetrilt aastas 110 kuupmeetrile.

Gaasitoru suurimad toetajad Euroopas on Saksamaa ja Austria, need maad saaksid ilmselt sellest ka suurimat majanduslikku kasu.

Nord Stream 2 on jõudnud ka Donald Trumpi teemaks. Suvise Euroopa visiidi ajal ütles USA president, et Saksamaa on gaasilepinguga muutunud Venemaa pantvangiks. Õhus on oht, et Nord Stream 2 lepingus osalevad ettevõtted võivad sanktsioonide alla langeda.

Jaga lugu: