Magalates valitseb parkimisanarhia

Tema sõnul on parkimisprobleem püsinud juba aastaid ning selle põhjuseid on kolm: vanemad piirkonnad ei ole planeeritud suurt autode hulka vastu võtma, peredes on tihti rohkem kui üks sõiduvahend ning suhteliselt ebapopulaarne ühistransport, mis ei meelita autoinimesi bussidesse. Juhansoni sõnul lisab vürtsi veel asjaolu, et paljudes piirkondades pole lubatud maja sissesõiduteele paigaldada tõkkepuud ja see toob olukorra, kus olemasolevaid kohti võivad ära võtta teiste majade elanikud või nende külalised.

Uusarendustes on parkimine üldiselt parem, kuid reeglina on ette nähtud 1,2 parkimiskohta korterile, mida on Juhansoni hinnangul kindlasti vähe.

Tema sõnul võib segadus parkimiskohtadega takistada korterite müüki. "On juhuseid, kus ostuhuviline on tehingust loobunud, sest parkimiskohtadega toimuv on talle arusaamatu. Samuti võib see probleem mõjutada ka korteri hinda. Markantsematest näidetest võib esile tuua selle, kuidas huviline on läinud õhtul kell 10 maja ümber luurele ning näinud, et erinevalt päevasest ajast valitseb seal täielik kaos ning võimalus hilisemal ajal autole kohta leida on võimatu. Loomulikult ei lähe sellisel juhul tehinguks," nentis ta.

Tema sõnul oleks vaja linnal rajada parkimismajad, sest olemasolevad paneelmajade krundid on väiksed ja puudub lihtsalt võimalus parkimiskohti ehitada. "Linn on andnud nn magalapiirkondade korteriühistutele võimaluse rajada parkla linna maale, kuid see protsess on aeganõudev ning kallis," märkis ta.

Uusarendustes on kitsaste olude puhul tema meelest lahenduseks ilmselt vaid maa-aluse parkimiskorruse rajamine. "Tõsi, tegu on kalli ehitusega, mis kajastub ka korterite lõpphinnas, kuid samas jätaks see lahendus maja ümbrusse enam ruumi ning teisalt võiks ahvatlev olla ka see, et talvel saab majast väljumata otse sooja autosse istuda," ütles Juhanson.

"Seni, kuni asjad on, nagu on, peab korterimüüja olema valmis parkimiskoha puudumist võtma kui likviidsust vähendavat tegurit. Kuigi kõik ei oma autot ning seda aina enam just nooremas generatsioonis, peab siiski arvestama, et autoomanikke üldiselt on enam siiski äärelinnades ja keskustest eemal, kus ühistransport pole piisavaks alternatiiviks," ütles ta.