Äripäev • 23. oktoober 2018 • 2 min
Jaga lugu:
Pangakaartidega tehtud pettustest tehakse lõviosa internetis.  Foto: Scanpix

E-poed ahvatlevad kaardipettureid

Suurem osa kaardipettustest on seotud internetis e-ostudega ja pettuste arv on jätkanud kasvutrendi, teatas Eesti Pank.

"Üha rohkem kauplusi kolib virtuaalmaailma ja veebipoed annavad võimaluse teha oste mugavalt kodunt väljumata ning sageli ka soodsamalt. Mündi teine pool on see, et mida rohkem liigub internetis kaardiandmeid, seda suurem ahvatlus on kurjategijatel need oma valdusesse saada," kirjutab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Airi Uiboaid keskpanga blogis.

Uiboaidi teatel tehti Eesti pangakaartidega toime pandud pettustest lõviosa ehk 76% internetis. 18% tehti makseterminali kasutades ning vaid 6% pangaautomaati kasutades. Pettuslikke internetitehinguid oli 2016. aastal 710 000 euro väärtuses, pettuste tõttu makseterminalis tekitati kahju 350 000 euro ulatuses ja pangaautomaatides ligi 70 000 euro väärtuses.

Internetipettused on jätkanud kasvutrendi, samal ajal kui kaardimakseterminalide ehk POS-pettuste kasv on stabiliseerumas. Pangaautomaatidega seotud pettused on viimastel aastatel vähenenud.

"Vaadates kaardipettuste osatähtsust eraldi kanalite kaupa, võib hoogu koguvat e-ostmist internetis pidada riskantsemaks ettevõtmiseks kui tehinguid pangaautomaatides ja makseterminalides," selgitas Uiboaid. Kui makseterminalis toimus üks pettus 150 000 ostu kohta ja pangaautomaadis üks pettus iga 70 000 sularaha väljavõtmise kohta, siis internetis leidis aset üks pettus iga tuhande e-ostu kohta.

Euroopa kontekstis vähe pettusi

Eesti pankade välja antud pangakaartidega tehti 2016. aastal 10 500 kaardipettust koguväärtuses 1,1 miljonit eurot. Samas pettuste osakaal kõikides kaarditehingutes oli Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest seitse korda väiksem.

Eesti eristub selgelt teistest Euroopa riikidest selle poolest, et samal ajal kui inimesed kasutavad aktiivselt pangakaarte, on kaardipettuste osatähtsus võrreldav nende riikidega, kus tehinguid tehakse vähe, näiteks Ungari, Leedu ja Poola. Lisaks Eestile paistab ka Holland silma nii aktiivse kaardikasutuse kui ka väheste kaardipettuste poolest.

Kui Eesti pangakaartidega oli 1000 elaniku kohta kaheksa pettuse juhtumit, siis Euroopa riikides keskmiselt oli see arv 33. Kõige enam pettuseid oli Inglismaal ja Prantsusmaal, kus iga tuhande inimese kohta koges pettust vastavalt 98 ja 81 inimest.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt