Perearstide olukord põletab tervishoiu raha

Üle poole erakorralise meditsiini patsientidest ei tohiks teps mitte EMOsse sattuda, leidis riigikontroll. Nende patsientide ravimine läheb neli korda kallimaks, kui peaks, ühtlasi pikenevad ravijärjekorrad.

Et pilt oleks selge: eelmisel aastal pöörduti EMOsse 462 000 korral, mis on 13% rohkem kui aasta varem. Kokku läksid need juhtumid maksma umbes 153 miljonit eurot. Samal ajal tegid perearstid ja pereõed kokku 6,6 miljonit vastuvõttu, mis läksid kokku maksma 114 miljonit eurot. Kuna 57% EMO patsientidest oleks pidanud pöörduma hoopiski perearsti poole, pole küsimustki, et Eesti meditsiinis ei kulu raha praegu kõige mõistlikumalt.

Riigikontrolli auditijuhi Mart Vainu sõnul lähevad patsiendid EMOsse peamiselt seetõttu, et nad ei pääse perearsti vastuvõtule. Järjekorrad on pikad, puuduvad vajalikud infotehnoloogilised lahendused, perearstiabi taset peetakse ebaühtlaseks. Samuti on patsientidel tihtipeale perearstide suhtes eelhoiakud või siis ebapiisavad teadmised, milliste muredega perearsti juurde pöörduma peaks. Ühesõnaga – lihtsam ja kiirem on pöörduda kohe erakorralise meditsiini osakonda. Viimased on aga sellise olukorra tõttu ülekoormatud.

Riigikontroll pakkus välja mitu lahendust. Näiteks tuleks Vainu sõnul kaaluda patsientide nõustamist telefoni teel enne, kui nad EMOsse pöörduvad. Paraku selgub auditist, et praegu puudub perearstidel üleüldse ülevaade, kes nende patsientidest on EMOsse pöördunud on ja mis põhjusel nad seda on teinud. Seega tuleks Vainu sõnul 2020. aastaks luua ka infotehnoloogiline lahendus, mis annaks perearstidele igapäevaselt info, kes nende nimistus olevatest patsientidest on eelneva päeva jooksul EMOsse või kiirabisse läinud. Ühtlasi tuleks pikendada perearsti vastuvõtuaega tööpäevadel kella kaheksani õhtul.

Perearstist Meditiim OÜ juhatuse liikme Eero Merilinnu sõnul on perearstide vastuvõtuaeg niigi tihe ja praegustes tingimustes on keeruline töö mahtu suurendada. “Perearst võtab päevas vastu 20–30 patsienti, gripihooajal 30–40. Kui nüüd peaksime järsku 100 inimest vastu võtma, siis see pole võimalik,” selgitas ta.

Tema sõnul ei saa perearsti teenust kättesaadavamaks teha vaid tööaja pikendamisega, vaid juurde on vaja täiendavat ressurssi nii raha kui ka personali näol. “Olen töötanud ka Inglismaal, seal töötavad perearstid kaheksast hommikul õhtul kella kuueni. Pärast seda saab pöörduda valvekeskuse poole. Meil aga pole sellisteks keskusteks praegu võimalust, sest meil pole personali,” rääkis Merilind.

Tema sõnul on perearstidest vajaka. “Keskmine perearst on 55aastane naisterahvas,” ütles ta. Kui veel selle sajandi alguses oli perearstiks õppimine Merilinnu sõnul populaarne, siis vahepeal ei tulnud pea üldse vajalikus mahus juurdekasvu. “Haiglas saad olla lihtsalt palgatöötaja, aga perearstid on lisaks arstile veel ka ettevõtjad,” ütles Merilind. See tähendab, et perearstid peavad lisaks arstitööle mõtlema ka majanduslikele aspektidele – motiveerima õdesid, praksise töökorras hoidma jne. “Mõnele ettevõtlus sobib, mõnele mitte,” nentis ta.

Merilinnu sõnul on probleem praegu selles, et patsiendid ei kannata tihtipeale perearsti aega oodata, vaid lähevad kohe EMOsse.

Üks probleemi lahendus oleks tema sõnul näiteks eraldi valvekeskuste loomine, mis võtaks patsiente ka väljaspool tööaega vastu. Samuti oleks Merilinnu sõnul kasu sellest, kui arendataks telefoni teel patsientide nõustamise süsteemi. Nimelt on praegu küll olemas perearstide nõuandetelefon, ent Merilinnu sõnul on see pigem üldine abiliin. “Võib-olla peaks looma ühtse digisüsteemi, kus nõustajal on ligipääs inimese haiguslugudele, et saaks anda konkreetsemat nõu konkreetsetele isikutele,” pakkus Merilind välja.

“Meie, arstid teame probleeme, kuid mis me omavahel neid ikka arutame. Ootame huviga, mis ettepanekuid poliitikud välja pakuvad enne valimisi,” sõnas ta.

Seni on ravijärjekordade lühendamise ja perearstiteenuse kättesaadavamaks muutmise valimislubadusena välja käinud Keskerakond. Erakonna juhatuse liige Jaak Aab selgitas Äripäeva saates “Poliitikute töölaud”, et inimestel on üldse raskusi leida endale perearstide nimistutes kohta, mis on probleem. “Samas saan aru ka perearstidest – nende töökoormust vaadates ei saa öelda, et neil kerge oleks,” ütles ta.

Aabi sõnul on praegu paljude perearstikeskuste uksed kell neli pärastlõunal kinni, mis tähendab, et inimestel polegi pärast tööd muud võimalust kui minna EMOsse. Samas on lootust, et mõnevõrra lahendab olukorda uute tervisekeskuste rajamine, millega tegeleb sotsiaalministeerium. “Minu teada peaks tervisekeskuste projektides olema ette nähtud, et perearstid peaksid kamba peale leidma mingid ajad väljaspool tööaega, kui nad saavad inimesi vastu võtta,” rääkis ta.

Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juht Kuido Nõmm tõdes, et praegune perearstisüsteem vajab muutmist ning segab erakorralise meditsiini osakondade tööd. Tema sõnul pole vaja, et kõik perearstikeskused oleksid kauem lahti, vaid piisab piirkondade peale mõne valvekeskuse olemasolust.

Aab tõdes, et üks vahend nii ravijärjekordade lühendamiseks kui ka perearstiteenuse kättesaadavamaks muutmiseks on tervishoidu lisarahastuse suunamine. Selle peale sõnas Nõmm, et senimaani on valitsuse tervishoiu lisarahastus olnud vaid mustkunstniku trikk. “Raha küll tervishoiule anti, kuid samas liikusid haigekassale täiendavad kohustused,” sõnas ta. “Suurhaiglate näitel tuli raha juurde selle aasta lepingutega, aga ravijuhtude arv langes. Ehk siis ravijuhtumi hind on kallim, ent nende ravijuhtumite arv on vähenenud,” selgitas ta.

Nõmm tõdes, et lisaraha on küll parandanud raviteenuste kättesaadavust, ent pole probleemi täielikult lahendanud.

Nii Aab kui ka Nõmm märkisid, et praegu panustab Eesti tervishoidu 5% SKPst, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 7–9%. “Kiire kalkulatsioon – kui Eesti SKP oli eelmisel aastal 23 miljardit, siis selleks, et Eesti jõuaks tervishoius Euroopale nelja aastaga järele, on meil vaja iga aasta umbes 200 miljonit eurot. Kõik saavad aru, et see on üüratu summa ja ühelgi erakonnal ega valitsusel seda järsku sukasäärest võtta pole,” rääkis Nõmm. Samas ei paranda tema sõnul ilma lisarahata ei tervishoiu kvantiteeti ega ka kvaliteeti.

Aab tõdes, et tõesti on haigekassale lisakohustusi tulnud ja see on osaliselt ka tervishoiu lisarahastusele väiksemat mõju avaldanud. Samas on näiteks vastu võetud otsus, et tervishoidu mõeldud sotsiaalmaks ei lähe reservi nagu varem, vaid suunatakse kättesaadavusse. Järgmistel aastatel peaks Aabi sõnul tervishoid saama 30–60 miljonit eurot aastas juurde. Aab märkis, et tervishoidu ei ole lihtne lisaraha leida. “Olen näinud, kuidas valitsus pingutas, et lisaraha leida. Kas või teiste valdkondade arvel. Vähemalt oleme nüüd ravijärjekordade pikenemisele piduri pannud.”

Auditist selgub, et muu hulgas on EMOsse pöördutud näiteks retsepti pikendamise, lukus kõrva ja higistamise pärast, soovist teha rasedustesti, sääre peal oleva vesivilli ja sisse kasvanud küüne pärast. Samuti on patsient EMOsse pöördumist põhjendanud näiteks sellega, et ta ei tahtnud perearsti tülitada.

Auditi järgi satub iga neljas Eesti elanik korra aastas EMOsse.

Eelmisel aastal kasvas EMOsse pöördunud patsientide arv 13%. 462 000 patsiendist oli eluohtlikus seisus 5%.

Eelmisel aastal oli EMO raviarvete maksumus kokku umbes 153 miljonit eurot, see sisaldab ka haiglaravi kulusid. Perearstiabile kulus sama ajaga 114 miljonit.

Lihtsate hädade ravi EMOs on keskmiselt neli korda kallim kui perearsti juures.

Kaaluda patsientide nõustamist telefoni teel enne EMOsse pöördumist.

Luua 2020. aastaks infotehnoloogiline lahendus, mille abil jõuaks perearsti töölauale igapäevaselt info, kes tema nimistu patsientidest on eelneva päeva jooksul pöördunud EMOsse või kiirabisse.

Pikendada tervisekeskuste valmides vajaduse korral neis perearsti vastuvõtu aega tööpäevadel kella 20ni.

Luua mentorlussüsteem perearstidele, kes järjepidevalt saavad kvaliteediindikaatorite põhjal kehvemaid tulemusi. Seejuures kohustada kõiki perearste osalema kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise hindamises, et saada terviklik ülevaade kõikide perearstide tasemest ja puudujääkidest.

Viia hiljemalt 2019. aasta I kvartali lõpuks sisse haiglateülene digiregistratuur, mis võimaldaks ravijärjekordi paremini hallata.

Allikas: riigikontroll