Advokaat: korteriühistu kaaperdaja võib lõpuks röövida ka teie korteri

Suur võlg ehk selle igakuised tagasimaksed pangale võivad aga tagasihoidlike sissetulekutega korteriomanikud viia majandusliku kitsikuseni.

Seadus annab korterelamus kaasomandi remondi- ja ehitustöödega seotud küsimuste üle otsustamiseks korteriühistule kahte sorti reeglid.

Tavapärast korterelamu kaasomandi korrashoidu ja remonti võib teha korteriomanike häälteenamuse alusel.

Paremal juhul tekib ühistus ehitustööde üle otsustamisel vaidlus. Vaidluse käigus jõutakse kavandatavate ehitustööde tegeliku eesmärgini ja vähemusse surutud korteriomanikud suudavad pahatahtlikult kavandatud tegevuste ahela peatada. Halvemal juhul vaidlust ei teki ja ühistu üle kontrolli kaotanud korteriomanikud annavad nõusoleku (või vaidlus tekib, kuid nende seisukoht ei olegi määrav, sest nad ei moodusta enamust) kaasomandi osa remondiks teadmata, et tegelikult hakkavad toimuma ulatuslikud ehituslikud ümberkorraldused. Veelgi enam, annavad nõusoleku ka nn „remondi“ tarbeks laenu võtmiseks. Hiljem aga hakkavad hambad ristis lisaks põhjendatud remondikuludele tasuma mitu korda suuremaid pangalaene, millega remondi nime all tegelikult rahastati korteriühistu hõivanud isikute kinnisvaraarendustegevust.

Remont ei ole ümberehitus, sest ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Remont on vaadeldav kui ehitise seisundi, sh tehnilise seisundi korrashoid, millega ei muudeta ehitise ilmet ega detaile.

Ehitise ümberehitamine on tegevus, mille käigus ehitise omadused muutuvad oluliselt. Nii on need mõisted sisustatud seadustes. Kohtupraktika põhjal läheb remondi alla ka kaasomandi osa korrashoiuks vajalik kulu.

Eelneva põhjal võiks siis pakkuda eraldusjoone üldreeglid. Häälteenamusega saab otsustada neid tavapärase korrashoiu ja remondi küsimusi, mis esiteks ei välju vajalike kulutuste raamidest ja teiseks hoiaks korras ehitise seisundit, sh tehnilist seisundit. Kõigi korteriomanike nõusolekut on vaja ehitustöödele, millega kavandatakse tegevusi, mille käigus ehitise omadused muutuvad oluliselt. Viimase alla läheb otsesõnu ka näiteks mitteeluruumide eluruumidena kasutusele võtu kavatsus, sest sellisel juhul tuleb mitteeluruum ümberehituse teel viia vastavusse eluruumile esitatavate nõuetega.

Ehitustegevusele eelneb üldjuhul loamenetlus kohalikus omavalitsuses. Ilmselgelt ei saa ehitusloa väljastaja loamenetluses sekkuda korteriühistu sisesuhtesse. Küll on aga loaväljastaja võimuses tähelepanu juhtida võimalikule eraldusjoone probleemile ehitusprojektis ja selle alusel esitatud ehitusloa taotluses.

Näiteks korteriühistu esitab kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotluse. Taotluse lisana on esitatud korteriühistu otsus, millega otsustati korterelamu kaasomandi osa remondi ja selleks ehitusloa taotlemise küsimused. Ehitusloa menetleja teeb ehitusprojekti lahti ja näeb, et kavas ei ole mitte remont, vaid olulised ehituslikud ümberkorraldused (sh mitteeluruumide kasutuselevõtt eluruumidena, st kasutusotstarvete muutmine). Ehitusprojekt räägib küll nagu korteriühistu otsuski projekti läbiviimise etapilisusest, kuid mitte sel viisil nagu otsuses, et kõigepealt remondime nipet-näpet ja siis hakkame ulatuslikult ümber ehitama. Hoolsal loamenetlejal võiks ju siinkohal häirekell helisema hakata.

Ehitusloa menetleja peab kaasama ehitusloa menetlusse kinnisasja omanikud (korteriühistu puhul piisab küll jah ühistu kaasamisest), kuid ta võib kaasata ka isikud, kelle õigusi või huve võib ehitamine puudutada (ehk siis näiteks korteriomanikud). Antud juhul oleks üks võimalik lahendus, kus menetleja kaasab huvitatud isikud sisuliselt. Ehk siis ehitusloa menetleja annab huvitatud isikutele teada, et meile on esitatud ehitusloa taotlus, millega kavandatakse olulisi ehituslikke ümberkorraldusi (sh suurendatakse eluruumide pinda mitteeluruumide arvelt, muudetakse kasutusotstarvet). Ja küsiks lihtsalt, mis te sellest arvate? Selle eelduseks on muidugi asjaolu, et loamenetleja oskab lugeda ehitusprojekti sisuliselt ja eristada remonti ulatuslikust ümberkorraldusest.

Seega, igaks juhuks tuleb ikkagi eelkõige loota iseenda tähelepanelikkusele ja valvsusele. Ja vähemalt unistada sellest, et seaduseandja usina ehitajana tulevikus vundamendi tugevamalt laob.