Äripäev • 29. november 2018
Jaga lugu:
Foto: EPA

Avalik sektor vedas palgakasvu

Eesti keskmine brutokuupalk kiirenes tänavu kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,5%-ni. Kiireim kasv oli kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes, teatas statistikaamet.

Keskmise brutopalga kasv oli sel aastal kolmandas kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,5%, mis oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Brutokuupalk tõusis 2018. aasta kolmandas kvartalis kõikidel tegevusaladel, välja arvatud haldus- ja abitegevused, kus brutokuupalk langes 3,1%. Väiksem oli brutokuupalga kasv info ja side tegevusalal (3,4%), veonduses ja laonduses (4,1%) ning kinnisvaraalases tegevuses (4,1%).

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1562 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1533 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kolmandas kvartalis kiireim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes.

Kõrgeim palk ITs

Tegevusalati oli keskmine brutokuupalk tänavu kolmandas kvartalis jätkuvalt kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses (2066 eurot) ning info ja side tegevusalal (2181 eurot). Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (see tegevusala hõlmab organisatsioonide tegevust, tarbeesemete ja kodutarvete parandust, teenindust), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus ning samuti statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Kolmandas kvartalis paistab silma ka brutokuupalga tõus hariduse tegevusalal. Lisaks tööjõukulude kasvule on selle tegevusala palgatõus osaliselt mõjutatud ka puhkusetasude jaotumisest teise ja kolmanda kvartali vahel. Kui 2017. aastal moodustas puhkusetasu kolmandas kvartalis hariduse tegevusala brutopalga kogusummast 31%, siis tänavu 37%.

Vähem preemiaid kvartaalses võrdluses

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1296 eurot, augustis 1286 eurot ja septembris 1292 eurot. Teise kvartaliga võrreldes vähenes kolmandas kvartalis brutokuupalk 2,3%. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata jäi brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 41% ja suurenesid 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud keskmise brutokuupalga aastakasvu ei mõjutanud. Ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes samuti 7,5%.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes mulluse kolmanda kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga aastakasv võrreldes eelmise kvartaliga kiirenes ning kolmandas kvartalis oli reaalpalga tõus 3,8%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 7,51 eurot, jäädes eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele.

Palgakasv kõikides piirkondades

Maakonniti oli 2018. aasta kolmandas kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1435 eurot) ja Tartu (1272 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (927 eurot) ja Valga (968 eurot) maakonnas. Brutokuupalk kasvas kõikides maakondades. Brutokuupalga aastakasv oli kolmandas kvartalis kiireim Põlva ja Saare maakonnas ning aeglasem Võru ja Lääne-Viru maakonnas. Alates 2018. aasta esimesest kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aasta kolmandas kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 2,5% suurem kui 2017. aasta kolmandas kvartalis ja samas suurusjärgus 2018. aasta teise kvartaliga. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud palgauuringusse alla 50 töötajaga mittetulundusühingute ja sihtasutuste lisamisest.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu kolmandas kvartalis 1733 eurot ja tunnis 12,21 eurot. 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,1% suurem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas