Äripäev • 29. november 2018 • 2 min
Jaga lugu:
Kolmandas kvartalis jõudis mediaanpalk 1000 või enama euroni neljas maakonnas.  Foto: Scanpix

Mediaanpalk jõudis 1000 euroni

2018. aasta kolmanda kvartali mediaanväljamakse oli 1000 eurot, mis on 10% suurem kui mullu samal perioodil, teatas maksu- ja tolliamet.

Maakondade võrdluses oli 2018. aasta kolmandas kvartalis kõige suurem mediaanväljamakse Harju maakonnas ning kõige väiksem Ida-Viru maakonnas, vastavalt 1117 eurot ja 800 eurot. 1000 euroni küündis kolmanda kvartali mediaanväljamakse veel Hiiu, Rapla ja Tartu maakonnas.

Täna teatas statistikaamet, et keskmise brutopalga kasv oli sel aastal kolmandas kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,5%, mis oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Mis on mediaanväljamakse?

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. Maksuameti iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Kuidas erinevad mediaanpalk ja keskmine palk?

Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti keskmise palga arvutamisel:

1. Tasuliigid – statistikaamet avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Maksuamet ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – statistikaameti andmed on tekkepõhised, maksuameti andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb statistikaameti arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent maksuameti arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see statistikaameti palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid maksuameti andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab statistikaameti töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (näiteks kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. Maksuamet võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. Maksuameti andmetes on töötajate arv kasvav, see tähendab, et iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (näiteks kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete alus on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10, 12, 13, 15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab maksuamet inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt