Arendajaid ahistav parkimiskohtade nõue võib saada lahenduse

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 30. november 2018 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arendajaid ahistav parkimiskohtade nõue võib saada lahenduse
Lumi Capitali juhtivpartner Martin Rekor Manufaktuuri üürimajade parkimiskohal. Nendes majades nõuti Iga korteri kohta keskmselt 1,1 parkimiskohta.Foto: Liis Treimann
Tallinna linnas on jäänud pikalt muutmata nõue, mis käsib kesklinna kortermaja ehitades ehitada iga korteri kohta vähemalt 1 parkimiskoht. Nüüd on aga hakatud arutama selle muutmist.
Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Ignar Fjuk ütles intervjuus Äripäevale, et ametis on algatatud parkimise uue korra eelnõu koostamine. Sellega avaneb arendajate jaoks lootus, et korterite arvu ja suurusega seotud parkimiskohtade nõue saab lahenduse.
Korteriostjad kõiki nõutud parkimiskohti ära ei osta
Praegu peab arendaja linnakeskusesse kortermaja ehitades tegema iga korteri kohta keskmiselt 1 kuni 1,2 parkimiskohta. Lasnamäel nõutakse Lumi Capitali juhtivpartner Martin Rekori sõnul 1,4 parkimiskohta korteri kohta.
Rekor kiitis linna, et on parkimiskohtade teema üles võtnud. Ta märkis, et parkimiskohtade normi pidi linn algselt muutma juba aastal 2014, kui eelmine kehtivuse kaotas, kuid uut lahendust tollal ei tulnud. Tema sõnul on kõigi Tallinna linna elanike jaoks oluline, kas linn täidetakse autode jaoks parkimismajadega või inimeste jaoks majadega. „Maad on Tallinnas piiratud hulk.“
Rekori sõnul on Lumi Capitalil olnud Kalamajas kortermaju müügiks arendades kogemusi, et neid parkimiskohti, mida linn nõuab, ei ole lihtne pärast korteriostjatele ära müüa. Probleem on tema sõnul ka see, et parkimiskohtade müügihinnad märkimisväärselt väiksemad kui nende ehituskulu. „See tekitab eriti veidra olukorra, kus on sisuliselt vajalik nii-öelda subsideerida parkimiskohtade müügihindu, ja inimesed, kes parkimist ei vaja, peavad selle kaudselt kinni maksma, et keegi saaks osta parkimiskohti soodsamalt.“
Manufaktuuri üürimajade juurde Põhja-Tallinnas tuli ehitada ka parkimismajad, sest iga korteri kohta nõuti keskmiselt 1,1 parkimiskoha ehitamist.Foto: Liis Treimann
Rekor tõdes, et mikrokorteritega majade puhul parkimiskohtade nõue niivõrd aktuaalne ei olegi, sest neid ehitatakse sellesama nõude tõttu eluruumide asemel äripindadena: äripindade puhul kehtib kordades väiksem nõue. Tema sõnul oleks tervitatav, kui linn võimaldaks ka eluruumidena teha mikrokortereid väiksema parkimisnormatiiviga. „Muidu on inimesed sunnitud ostma mikrokortereid, mille jaoks pangad ei anna laenu ja mille pealt maamaksu tagasi ei saa. Igal juhul oleks Tallinna linnal mõistlik propageerida kõikide arendajate jaoks elupindu eluruumidena rajama koos kõigi nõuetega. Sellega on ka pangad harjunud.“
Rekor tõi näiteks, et kui teha väikeste korteritega maja, kus on korteri suurus näiteks 30 ruutmeetrit, tuleb ehitada kortermajaga sama suur parkimismaja. Seega ei pruugi parkimiskohtade maht isegi olla kolmandik kortermaja mahust, vaid võib olla ka pool kogumahust.
Algatasime ametis parkimise uue korra eelnõu koostamise. Senine on jäänud ajale jalgu. Elamualade puhul on parkimiskohad olnud seni seotud korterite arvu ja suurusega. See võiks olla ikkagi seotud elamute brutopinnaga, mida vajadusel koefitsientidega korrigeerida.
Teatud perioodidel on turul üleküllus suurematest korteritest ja puudus väiksematest, siis jälle vastupidi. Olen seda ise projekteerijana kogenud. Probleemi põhjus on asjaolus, et planeeringu algatamisest ning äriplaani ja lähteülesande koostamisest võib reaalse ehitamiseni teinekord kuluda kümneid aastaid. Siis on turg juba muutunud, pealegi ei hakka arendaja detailplaneeringut kohe realiseerima, teeb seda etapiti. Nii realiseerub viimane osa ehk alles kahekümne aasta pärast. Võib-olla ta siis ei tahagi enam kortereid, vaid hoopis büroosid, majutusasutust jne. See kõik peaks olema märksa vähem seotud konkreetse korteri tüübiga ja võimaldama hõlpsamat ümberorienteerumist.
Nüüd ongi mõte see ümber kujundada. Meil on ametis töögrupp, kes sellega tegeleb. ja loodame, et järgmise aasta esimese kvartali lõpuks saab linnavalitsusele esitatud eelnõu.
Ignar Fjuk, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja
Linna arutatav parkimiskohtade nõude sidumine elamute brutopinnaga, mida vajadusel korrigeerida koefitsiendiga, võiks olla Rekori hinnangul üks lahendus. Nii oleks väiksemate korterite puhul vaja teha vähem parkimiskohti. Ta märkis, et üks lahendus, mis on veel arutlusel olnud, on üürikorteritega majana kasutusse jäävate hoonete puhul, kus korteriomandeid ei moodustatagi, võiks olla linnal õigus parkimiskohtade normi veel vähendada. „Nendel üürimajadel, mida linn ise on rajanud, on parkimisnormatiiv madalam kui see, mida ta nõuab eraarendajate käest. See on tekitanud veidra olukorra, kus on mõned reeglid, mis kehtivad linnale, ja teised reeglid, mis kehtivad eraarendajatele.“
See on tekitanud veidra olukorra, kus on mõned reeglid, mis kehtivad linnale, ja teised reeglid, mis kehtivad eraarendajatele.
Martin Rekor
Lumi Capitali juhtivpartner
Naaberriikide pealinnad hoopis piiravad parkimiskohti
Rekori hinnangul töötab praegu kehtiv norm täpselt vastupidi ka Tallinna linna enda soovidele eelistada ühistranspordiga liikujaid. Seda, et parkimisnorm on liiga suur, on tema sõnutsi arendajad linnale rääkinud juba viimased kümme aastat. Ta märkis, et näiteks Helsingis ei ole vastupidiselt üldse lubatud rajada rohkem kui pool parkimiskohta korteri kohta. Riias on aga tema sõnul kesklinnas mõnes piirkonnas lubatud rajada kolme korteri kohta üks parkimiskoht. „Teised linnad on läinud seda teed, et nad mitte ei nõua parkimiskohta, vaid nad piiravad väga jõuliselt tekkivat parkimiskohtade mahtu,“ ütles ta ja lisas, et seeläbi propageerivad need linnad ühistranspordiga, jala ning jalgrattaga liikumist.
Rekor lisas, et oluline on silmas pidada ka seda, et nõudlus parkimiskohtade järgi on ajas oluliselt langev, sest inimesed kasutavad isikliku sõiduauto omamise asemel ühe rohkem sõidujagamisteenuseid ning tulevikus kaob isesõitvate autode linnapilti tekkides nõudlus parkimiskohtade järele drastiliselt. Nii ei peaks tema hinnangul linn vaatama mitte ainult hetkeolukorda, kus on juba parkimist üle, vaid ka paratamatuid lähiaastatel tulevaid muutusi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Ehitus
- Tallinn
Hetkel kuum