Artikkel
  • Rüütli tänav 16DEC17 Jõulud, jõulumüük. Foto Urmas Luik/Pärnu PostimeesFoto: URMAS LUIK / PARNU POSTIMEES
    Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlased kulutavad pere jõuluostudeks kopsaka summa

    Eesti inimesed planeerivad tänavu jõuluostudele kulutada keskmiselt 17% oma leibkonna sissetulekust ehk 257 eurot, selgus Ferratum Grupi korraldatud uuringust.

    “Eestlased on selle näitaja poolest väga sarnased lätlastele,“ märkis Ferratumi Eesti turu koordinaator Tanel Tarkmees.
    Küsitletud riikide keskmine oli leibkonna sissetulekust 19 protsenti, seega on eestlased keskmisele üsna lähedal.
    Kõige suurema osa leibkonna sissetulekust kulutavad jõuluostudeks mehhiklased – 48 protsenti. Neile järgnevad brasiillased 38 protsendi ja rumeenlased 29 protsendiga. Kõige väiksem osa sissetulekust kulub jõuludeks hollandlastel – 10 protsenti. Ka sakslastel ja soomlastel on summad väiksed, vastavalt 10 ja 11 protsenti leibkonna sissetulekust.
    Millele ja kuidas raha kulutatakse?
    Eesti inimestel läheb pühadeperioodil enam-vähem võrdselt raha perekondlike sündmuste tähistamisele ja mänguasjadele. Neile kahele kulutatakse jõulude ajal kõige rohkem. Jõuluostude pingereas jagavad kolmandat kohta kinkekaardid, maiustused ja elektroonikaseadmed.
    19 riigi võrdluses on 2018. aastal kõige populaarsem kingitus hoopiski talverõivad. Menukad valikud on ka mänguasjad ja mängud, maiustused ning perekondlikud ja isiklikud vaba aja tegevused.
    Veebipoest ostame teistest vähem
    Kingitusi planeerinud vastanutest märkis ligikaudu 22%, et ostab jõuludeks tooted ja teenused veebipoodidest.
    Tarkmehe sõnul on üllatav näha, et eestlased kulutavad teiste riikide elanikega võrreldes oluliselt vähem raha veebipoodides.
    Eesti, Horvaatia ja Läti inimesed eelistavad jõuluostud teha traditsioonilistes jaekauplustes, olles Ferratumi jõulu-uuringus osalenud riikide võrdluses kõige passiivsemad internetist ostjad. Veebist ostetud jõulukingituste osakaal on Eestis uuringu andmetel 16 protsenti ostudest. Kõige suurem on veebist ostlemise protsent Suurbritannia ja Saksamaa elanikel – 38 protsenti.
    Pigem kaardiga kui sulas
    Norras ja Rootsis eelistab pea 70% uuringus osalenuist pangakaarti sularahale. Ent skandinaavlased pole ainsad, kes liiguvad sularahavaba elustiili suunas: üle poole kõigist vastanuist märkis, et eelistab jõulupühade ajal sularahale pangakaarti. Ka Eesti inimesed eelistavad tasuda pangakaardiga, nii kinnitas 58% uuringus osalenud eestlastest.
    Mobiilipanka kasutab jõulude ajal peaaegu 90% vastanutest Austraalias, Rootsis, Kanadas ja Hollandis. Eestis lubas pühadeperioodil mobiilipanka kasutada 58% vastanuist.
    Eestlased eelistavad odavamat majutust
    Brasiillased ja rumeenlased on valmis jõulude ajal reisimisele kulutama 27% oma igakuisest sissetulekust. Vastajad Poolast, Lätist ja Hollandist plaanivad kulutada reisimisele 10–13% oma igakuisest sissetulekust.
    Reisil olles kavatseb 71% austraallasi, 56% kanadalasi ja 39% taanlasi kulutada hotellimajutusele enam kui 100 eurot öö kohta. Sakslased (70%), rumeenlased (33%) ja eestlased (28%) eelistavad odavamat AirBnb majutust. Enam kui 100 eurot öö eest hotellis on nõus maksma vaid 11% eestlastest.
    Ferratum küsis 19 riigis enam kui 23 000 inimese käest, millised on nende pere pühadeaegsed tarbimisharjumused.
    Ferratum Grupp pakub mobiiliplatvormil tarbimislaene ja laene väikeettevõtetele. 2005. aastal loodud ettevõte tegutseb 25 riigis. Ferratum Grupi aktsiad on noteeritud Frankfurdi börsil.
  • Hetkel kuum
Paavo Kangur: ostame Ölandi ära
Majandust saab elavdada rahu, aga ajalugu näitab kahjuks pigem pikka konflikti ja seda reaalsust arvestades tuleks meil ka otsuseid teha, arutleb Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Majandust saab elavdada rahu, aga ajalugu näitab kahjuks pigem pikka konflikti ja seda reaalsust arvestades tuleks meil ka otsuseid teha, arutleb Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Lev Dolgatsjov: iduettevõtetesse investeerimine ei ole teadus, vaid kunst Nipid, kuidas võitjat ära tunda
Äriingel Lev Dolgatsjov avaldas kriteeriumid, mille alusel tunneb tema ära elujõulise iduettevõtte, ükssarvikute teadlikku otsimisse ta aga ei usu.
Äriingel Lev Dolgatsjov avaldas kriteeriumid, mille alusel tunneb tema ära elujõulise iduettevõtte, ükssarvikute teadlikku otsimisse ta aga ei usu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Maxima Eesti sai uue juhi
Alates 24. veebruarist on Maxima Eestil uus Leedu päritolu juht Diana Gegelytė, alles möödunud aastal Maxima juhi ametisse saanud Kristina Mustonen lahkub ettevõttest.
Alates 24. veebruarist on Maxima Eestil uus Leedu päritolu juht Diana Gegelytė, alles möödunud aastal Maxima juhi ametisse saanud Kristina Mustonen lahkub ettevõttest.
Euroopa karmistas sanktsioone Venemaa vastu
Euroopa Liidu nõukogu võttis vastu 13. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi.
Euroopa Liidu nõukogu võttis vastu 13. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi.