Äripäev • 16 jaanuar 2019

Eesti rahvaarv kasvas

Laulupeo "Mina jään" avamine.   Foto: Dmitri Kotjuh, Järva Teataja/Scanpix

Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab statistikaamet.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi, kui siit lahkus) suurenes 6090 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2018. aasta jooksul ligi 0,4%.

Eestis sündis 2018. aastal 14 270 last, mida on 500 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Juba mõnda aega on aga vähenenud esimeste laste sündide arv ja osatähtsus kogusündides. Kõigist 2018. aasta sündidest oli kolmandaid lapsi viiendik.

2018. aastal suri 15 670 inimest. Surmade arv on püsinud viimastel aastatel 15 200–15 800 piires. Et Eesti inimeste eluiga pikeneb, siis kasvab ka vanemaealiste inimeste osatähtsus rahvastikus.

2018. aastal saabus Eestisse elama 13 030 inimest ja Eestist lahkus välismaale 6940 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt püsielanike määramise reeglitele (residentsuse indeks).

Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et statistikaameti mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.

Hetkel kuum