Jaga lugu:

Robert Kitt: vastutajast on vara rääkida

Swedbanki Eesti juht Robert Kitt.  Foto: Andras Kralla

Swedbanki Eesti juht Robert Kitt ütles intervjuus Äripäevale, et pank kavatseb algatada uurimise meedias avaldatud rahapesukahtluste suhtes. Tema sõnul on praegu veel vara rääkida, kes ja kas üldse võiks panga töötajatest vastutust kanda.

Kitti sõnul oli tema osalemine täna toimunud Swedbank ASi nõukogu koosolekul ammu ette planeeritud ja polnud otseselt seotud eile ilmsiks tulnud rahapesukahtlusega.

"Muidugi peegeldasime tekkinud olukorda, aga eks iga ettevõte, mis on sattunud meedia (tähelepanu) alla, iga nõukogu küsib aru. Tegu oli Swedbank ASi, mitte grupi nõukoguga. See on regulaarne, toimub 4-5 korda aastas," sõnas Kitt.

Postimees avaldas täna põhjaliku info, nimetades konkreetseid firmasid. Loos on kirjas, et Swedbanki kontodele tuli raha äriühingutelt, mis ka Bill Browderi Danske kuriteoteatest läbi käisid. Kas "häirekell" ei läinud tööle?

Selles küsimuses on kaks asja. Esiteks, mis puudutab konkreetseid klientide nimesid – ei saa kuidagi konkreetseid kaasusi kommenteerida. Teine asi, mida ma ka ei saa öelda, see on seadusega keelatud ja pole ka mõistlik, et kuidas täpselt meie monitooringu filtrid töötavad. Kui see oleks avalik, oleks kurikaeltel võimalus seda infot teades teha omi liigutusi. Mul on sellele küsimusele meeletult raske vastata, kas "alarm" läks põlema. Nimesid oleme kogu aeg kontrollinud ja kontrollime edasi.

2018. aasta oktoobris ütles Swedbanki juht Birgitte Bonnesen kindlas kõneviisis, et mingit seost Danskega ei ole ning kuni 2008. aastani tagantjärgi kontrolliti tehingud üle. Nüüd tuleb välja, et mingid asjad jäid kontrollimata.

Olen kursis. Esiteks, mida oleme kogu aeg öelnud – oleme jaepank. Meil on kohalikud eraisikud, ettevõtted neljal turul. Neid me teenindame, teiste hulgas on ka mitteresidente, kes ei ole definitsiooni järgi halvad. Ka raha, mis tuleb ärisuhetest Venemaaga, ei ole tingimata kriminaalne. Mitteresidendid on ka õppivad tudengid ja töötavad inimesed. Meie ärimudel ei ole kunagi olnud teenida mitteresidentide teenindamiselt. Äri tegemine ja ülekanded Danske pangaga, mis on tänaseni Eestis registreeritud pank, on loomulikult toimunud kogu aeg.

Summad võib-olla kogu panga äri kontekstis pole nii suured, aga need vähesed kliendid on liigutanud suuri rahasid. Praegu räägitakse 180 miljonist, aga see summa tõenäoliselt kasvab.

See, et segment pole fookus, ei tähenda, et rahapesu pole fookus. Swedbank on väga tõsiselt võtnud rahapesu tõkestamist, nädal aega tagasi jäi makse kinni, muusikaalbum (tegu oli võõrapärase nimega albumiga, juhtumist kirjutas Postimees – toim). Filtreid teeme pidevalt paremaks ja need töötavad, aga kuidas täpselt, ei saa rääkida. Protsendina (on summa) väike, aga igasugune kuritegeliku raha liigutamine on meie jaoks no-go. Pankadel ei ole mingit huvi sellele kaasa aidata.

2016. aastal sai Swedbank Lätis trahvi, lõpetasite 500 Malta ja Küprose kliendi teenindamise. Kas pärast seda muutsite ka teistes riikides kontrolliprotseduure?

Muidugi, oleme kogu aeg protseduure karmimaks muutnud. Mitte ainult tänu sellele kahetsusväärsele loole, aga seadused ka muutuvad. Rahapesu vastast seadust on 25 korda muudetud, 2017. aastal nii põhjalikult, et tuli uus seadus. Meil on suur hulk inimesi, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Kohati saan tagasisidet meediast, et tegeleme sellega liiga põhjalikult.

Kas Swedbank korraldab rahapesukahtluse kontrollimiseks siseauditi/uurimise?

Jah, kindlasti, vaatame kogu sellele asjale peale, mis on avalikuks tulnud ja veel ilmselt tulemas.

Swedbanki juht Birgitte Bonnesen teatas, et auditeermisfirma Ernst & Young asub Rootsi meedias avaldatud materjale analüüsima ja teeb sisejuurdluse.

Te kandideerisite Eesti Panga juhiks. Nõukogu liikmed on rääkinud, et nende ees seistes olid ka võimalikud rahapesuriskid jutuks. Kas teil oli sel hetkel mingisugust eelteadmist?

Mitte mingit. Kui peaks ka täna keegi seda küsima, vastan endiselt, et mina ja ka kolleegid oleme teinud kõik, mis meie võimuses, et karmistada kontrolle, et need vastaks riskidele. Mingit eelinfot ei olnud ja ei saanudki olla.

2017. aastal lahkus oma kohalt üsna ootamatult Swedbanki Balti panganduse juht Priit Perens. Kas sellel oli mingit seost rahapesukahtlustega?

Minu meelest oli see seotud grupi ümberkorraldustega, Priit läks toimetama teise valdkonda.

Te kohtusite mullu kaks korda koos Bonneseniga Ardo Hanssoni ja Jüri Ratasega. Mida nendel kohtumistel arutati?

Suhteliselt normaalne on, et kui oleme riigis suurim pank, siis kohtume aeg-ajalt nii valitsuse kui regulaatoritega. Bonnesen aeg-ajalt käib siin, siis selliseid kohtumisi ette võtame. Tavaliselt on diskussiooniks olnud üldine majandusareng - ega majandus üle ei kuumene, kuidas pangad finantseerivad projekte. Ei ole meediasündmusi teinud nendest. Pressikonverentsi ei ole teinud, aga miks mitte Äripäevaga kohtuda järgmine kord.

Kes otseselt kontrollis Swedbankis protsessi toona, kes võiks olla vastutav isik?

Vastutusest on veidi vara rääkida. Kõigepealt peaks asjaolud välja selgitama, mis või kas üldse oli.

Postimees tõi välja konkreetsed ettevõtted. Mis nende kontodest saab?

Nagu enne ütlesin, mis puudutab konkreetseid kliente – isegi kui tahaks, kuidagi ei saa kommenteerida.

Jaga lugu:
Hetkel kuum