Pille Ivask • 26. veebruar
Jaga lugu:

Leppeta Brexit võib tuua topelt sotsiaalmaksu

Leppeta Brexiti korral võib juhtuda, et ajutiselt Suurbritannias töötavad eestlased ning ka ajutiselt Eestis töötavad britid peavad hakkama sotsiaalmaksu topelt maksma. See probleem puudutab väga väheseid, näiteks ei ole see seotud Monesega, ütles ettevõtte juht Norris Koppel.   Foto: Liis Treimann

Ajutiselt Suurbritannias töötavad eestlased ning ka ajutiselt Eestis töötavad britid võivad leppeta Brexiti puhul silmitsi seista olukorraga, kus sotsiaalmaksu tuleb maksta nii Eestis kui ka Suurbritannias.

„See on probleemkoht, sest lahendust pole ja Eesti ettevõtetel oleks mõistlik seda jälgida,“ ütles Soraineni maksuekspert Tanel Molok ja lisas, et topeltmaksmise oht puudutab neid ettevõtteid, kes saadavad oma töötajaid Suurbritanniasse ajutiselt tööle, aga töötajate juriidiline töökoht on samal ajal Eestis.

Selgub, et neid inimesi, keda sotsiaalmaksu topeltmaksmine puudutab, on siiski vähe. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer tõdes, et 2019. aasta veebruari seisuga oli Eesti päritolu ajutiselt töötavaid inimesi Suurbritannias 160. Neist omakorda ühe lähetatud töötaja ajutiselt töötamise tõend lõpeb 29. märtsil ehk Brexiti-päeval ning 143 töötaja puhul on tegu mitmes riigis, seal hulgas Suurbritannias töötava inimesega. 16 inimese puhul on tegu aga riigiteenistujaga, täpsustas Volmer.

Näiteks ei puuduta probleem nii Eestis kui ka Suurbritannias tegutsevat ettevõtet Monese. Selle juht Norris Koppel põhjendas seda sellega, et mõlema riigi filiaalis lähtutakse selle riigi seadustest. „Kui Suurbritanniast tuleb Eestisse inimene tööle, siis registreeritakse ta kohaliku tööandja juurde ehk Monese Eesti filiaali ning tema pealt makstavad maksud tulevad Eestisse. Samamoodi toimime, kui Eestist läheb keegi Londonisse tööle,“ selgitas Koppel. Samamoodi toimib ka LHV.

Bürokraatia ei tapa

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Rainer Laurits nentis, et seda, kui paljusid ettevõtteid probleem puudutab, ei oska maksuamet hinnata. Samuti ei vastanud ta küsimusele, kui suurt bürokraatiakoormat see meie ettevõtetele tähendaks.

Molok sõnas, et kui Eesti ühing maksab oma töötajale palka, mis läheb tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonile, on tükk tegemist, et kindlaks teha, kui suures ulatuses tehti tööd siin ja kui suures osas Suurbritannias. „Need on kõige mustemad toonid,“ ütles Molok ja lisas, et ehk tullakse välja siiski mingi mõistliku variandiga, et topeltmaksu vältida.

TransferWise’i meediaesindaja, JLP partner Mari-Liis Kitter vastas üksnes, et kui tuleb leppeta Brexit, siis TransferWise varustab neid töötajaid, keda see otsus mõjutab, vajaliku infoga. Samas ei näe tema sõnul ettevõte, et see suurendaks administratiivset koormust.

Otsustusvõim brittidel

Äripäev vestles ka ühe Euroopa Liidu ametnikuga, kes tõdes, et Suurbritannia poole pealt pole tõesti tulnud infot, mis probleemi selge sõnaga lahendaks. Euroopa Liit ise ei saa aga enam midagi teha, sest pärast Brexitit ei kehti Suurbritannias Euroopa Liidu seadused. Seega on Suurbritannia ainus, kes mingeid otsuseid teha saab.

Kui Brexit tuleks leppega, oleksid asjad igal juhul oluliselt lihtsamad. Sel juhul jääks kehtima Euroopa Liidu riikide sotsiaalkindlustuse nii-öelda solidaarne põhimõte. See tähendab, et vältimaks takistusi töötajate liikumisvabadusele, on kehtestatud teises riigis sama tööandja heaks töötamisele lihtsustatud erand. Selle kohaselt jääb töötaja suhtes kehtima alalise töökohariigi sotsiaalkindlustus.

Praegu näib aga, et britid lahkuvad märtsi lõpus Euroopa Liidust siiski leppeta ning see võib tähendada maksumuudatusi, millest üks keerukamaid näib olevat sotsiaalkindlustusküsimus. Näiteks tulumaksu puhul kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas