Palgad tõusid möödunud aastal 7,3 protsenti

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 1. märts 2019 kell 8:32
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palgad tõusid möödunud aastal 7,3 protsenti
Aasta lõpus võtsid palgad eriti kiirelt suuna ülespooleFoto: PantherMedia/Scanpix
Keskmine brutokuupalk oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides möödunud aastal 1310 eurot, aastaga tõusid palgad statistikaameti andmetel 7,3%.
Kasv kiirenes, veel aasta varem oli kuupalga tõus olnud 6,5 protsenti. Inflatsiooniga korrigeeritult tõusid palgad eelmise aastaga võrreldes 3,7%. Aasta varasemaga võrreldes oli reaalpalga kasv 0,7 protsendipunkti suurem.
Avalikus sektoris, ehk riigile ja kohalikele omavalitustele kuuluvates asutustes ja ettevõttetes, oli brutokuupalk 1393 eurot ja aastakasv 10,1%. Erasektoris, ehk nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõttetes, oli brutokuupalk 1283 eurot ja aastakasv 6,4%.
Preemiad tõid aasta lõpus kaasa tubli palgatõusu
Eriti kiirenes palk aasta lõpus, kui detsembris tõusis keskmine palk 1455 euroni. Palgatõus oli väiksem, kui maha arvata preemiad ja lisatasud. Need suurenesid palgatöötaja kohta 25%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,5%.
Palgad oli eelmisel aastal endiselt kõrgemad info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2172 ja 2154 eurot. Kõige väiksem oli palk majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes.
Võrreldes 2017. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, tarbeesemete ja kodutarvete parandus, teenindus) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal.
Nende tegevusalade aastakasvu üheks põhjuseks on Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.
Lisaks oli palgakasv kiirem hariduse (13,1%), kaubanduse (10,8%) ning veevarustuse; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (10,2%). Brutokuupalk tõusis kõikidel tegevusaladel. Palgakasv oli kõige aeglasem haldus- ja abitegevustes (1,2%).
Maakonniti oli 2018. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1455 eurot) ja Tartu (1289 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (944 eurot) ja Saare (987 eurot) maakonnas. Brutokuupalk kasvas igas maakonnas. Aastakasv oli kõige kiirem Saare, Jõgeva ja Rapla maakonnas ning aeglasem Võru maakonnas.
Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 5% suurem kui aasta varem.
Neljanda kvartali mediaanväljamakse oli 1058 eurot
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2018. aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 1058 eurot. Töötajatele välja makstud summa oli 2 114 025 768 eurot ja väljamakse tehti 574 645 inimesele.
Võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga suurenes mediaan 67 euro võrra ehk 991 eurolt 1058 euroni, 2017. aastal tehti väljamakseid 561 884 inimesele summas 1 926 522 715 eurot ehk ligi 188 miljonit eurot vähem.
Maakondade võrdluses oli 2018. aasta neljandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse jätkuvalt Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Viru maakonnas, vastavalt 1167 eurot ja 850 eurot. Mediaanväljamaksed maakondade lõikes leiate manusest.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Hetkel kuum