Elcoteqi loojad süüdistavad pankrotis pankade jõhkrust

Soome Elcoteq oli üks Euroopa suuremaid elektroonikatootjaid, ettevõttel oli tehas ka Eestis. Firma kasvas telefonitootjate tellimuste toel, parematel päevadel valmis iga kolmas Nokia telefon Elcoteqis ja sealt tuli suurem osa Blackberry telefoni osasid.

Aastal 2011 läks Elcoteq pankrotti, kui firmal ei õnnestunud oma tegevusele uut rahastust leida. Ettevõtte Eesti tehas müüdi järgmisel aastal Prantsuse päritolu tööstuselektroonika valmistajale Éolane.

Elcoteqi looja ja suuromanik Antti Piippo leiab veel praegugi, et ettevõte oli elujõuline. „Elcoteq oli lõpuni välja tegevusvõimeline. Elcoteq pidi minema pankrotti ja mitmel puhul oli näha, et see oli ka eesmärk.“

Pärast Nokia tellimuste ärakukkumist 2008. aastal suutis Elcoteq need küll teiste tellimustega asendada, kuid oli raskustes, sest uute klientide lisandumine tähendas algul pigem kulu uute liinide sisseseadmiseks.

Elektroonikatootja võttis viieks aastaks 230 miljonit eurot laenu rahvusvaheliselt pangagrupilt, aga kui üritas aasta hiljem laenu uuendada, põrkus hoopis teistsuguse suhtumisega. Yle uuriva saate MOT käsutuses olevate dokumentide järgi oli pangagrupp nõus Elcoteqile laenama ainult 100 miljonit eurot ja sedagi karmidel tingimustel. Pangad nõudsid uue laenu eest mitmesuguseid tasusid, 12,5 protsendi suurust intressi ja kolmekordset tagatist. Endiste Elcoteqi töötajate hinnangul tõid tasud ja intress pankadele sisse vähemalt 20 miljonit eurot.

Rahalistele kohustustele lisaks nõudsid pangad, et ettevõtte loojad Antti Piippo, Henry Sjöman ja Jorma Vanhanen muudaksid oma hääleõiguslikud aktsiad tavalisteks aktsiateks. Samuti nõudsid nad ettevõtte rajajatelt, et need kinnitaksid, et hääletavad aktsionäride koosolekul kõigis asjades samamoodi nagu pangad.

Elcoteqil polnud ülemaailmse finantskriisi ajal kuigi palju teisi võimalusi ja nii üritas ettevõte pankade nõudmisi täita.

Rahastajate tegevust koordineeris kolme panga moodustatud juhtgrupp: Royal Bank of Scotland RBS, Danske Bank ja SEB. Elcoteqi viimase nõukogu esimehe asetäitja Hannu Krogeruse sõnul otsustas suhtumise Royal Bank, kellele Danske kaasa rääkis, SEB oli passiivne.

RBSis oli Elcoteq suunatud saneerimisosakonda, mille tegevust on Suurbritannias juba aastaid uuritud. Briti Finantsjärelevalve raporti teatel esitas see üksus finantskriisi ajal ja järel enamasti klientidele ebaõiglasi laenutingimusi.

Elcoteqi endiste juhtide ja omanike tuumik esitas Soome keskkriminaalpolitseile palve uurida pangagrupi tegevust. Uurimispalve esitajate hinnangul kasutasid pangad Elcoteqi rasket olukorda halastamatult enda kasuks ära. Endiste Elcoteqi juhtide teatel oli ettevõte hädaolukorras ja igal juhul pankadega võrreldes nõrgemas ja neist täielikult sõltuvas olukorras. Kuriteoteate esitajate sõnul polnud pankadel plaanigi Elcoteqi rahastada. Selle asemel üritasid pangad laenude tagatised realiseerida, maksimeerida oma tasud ja tahtlikult ja teadlikult ettevõtte pankrotti ajada.

Keskkriminaalpolitsei otsustas märtsis, et ei võta asja uurimisele, viidates samasugusele otsusele 2012. aastast. Siis leidis finanatsjärelevalve, et tegemist tundub olevat tavapärase sündikaatlaenuga.

Elcoteqi endised juhid ja omanikud küsisid laenutingimuste kohta kommentaari Aalto ülikooli professorilt Vesa Puttonenilt, kelle hinnangul oli selge, et Elcoteqile antud laenu intressikulud ja eriti muud kulud olid nii suured, et ettevõte poleks suutnud nendest välja tulla.

Sama kinnitas Vaasa ülikooli rahanduse professor Timo Rothovius: “Pangad teadsid kindlalt, et ettevõte nendest tingimustest välja ei tule.“ Ta tuletas aga ka meelde, et neil aastatel elasid ka pangad ise üle raskeid aegu. „Pangad üritasid kõik riskantsed ettevõtted oma portfellist välja koristada, sest muidu poleks jälle keskpangad nende peale hea pilguga vaadanud,“ ütles ta.

Pangad kommenteerisid oma tegevust napilt lausetega, et eitavad oma süüd ega saa kommenteerida kliente puudutavad teavet.