Helme tahaks renditööjõudu täiendavalt maksustada

Tulevane rahandusminister Martin Helme ja tulevane siseminister Mart Helme valimisõhtul.  Foto: Tanel Meos

Rahandusministri kandidaat Martin Helme tahab leida viise legaalse renditööjõu täiendavaks maksustamiseks, siseministri kandidaat Mart Helme aga tahab võidelda illegaalse tööjõu vastu. Kui ühe plaani suhtes on skeptiline rahandusministeerium, siis teise töö on minister Andres Anvelt juba ära teinud, leidis ettevõtja.

Martin Helme ütles Äripäeva raadios, et renditööjõuga on Eestis väga palju probleeme ja see on üks immigratsiooni liike. Tema sõnul on võimalusi, kuidas muuta renditööjõu kasutamist Eestis kas kallimaks või keerulisemaks. Selleks on võimalik kehtestada näiteks mingid lõivud või maksud või teha tihedamaid kontrolle, rääkis Helme.

Helme sõnul on vale rääkida, nagu oleks Eestis ranged piirangud tööjõu sissetoomisele – vastupidi, seda saab teha põhimõtteliselt piiramatult, leidis ta. "Ja sellel on väga negatiivsed tagajärjed. See hoiab madalal meie palgataset ning innovatsiooni ja tootlikkuse kasvu ehk lühidalt hoiab madalal meie jõukuse kasvu või veelgi täpsemalt öeldes – koondab jõukuse kasvu väikesele ringile suurettevõtjatele laiema ringi ühiskonna ja töötajaskonna arvel. Meil on täpselt vastupidine eesmärk – arvame, et jõukuse kasv peaks jõudma ka tavalise inimeseni," rääkis Helme.

Probleem hakkab juba olematuks muutuma

Renditööjõufirma Hansavest Rental OÜ omanik Janek Sirgi hinnangul ei ole seadusliku võõrtööjõu vastu võitlemisel perspektiivi. "Justkui ukrainlane on paha. Tegelikult räägitakse ukrainlasest, kes on siin ebaseaduslikult. Aga need, kes on seaduslikud - mis neil siis viga on? Kui me hakkame võitlema üldse ukrainlaste vastu, siis läbi varimajanduse nad kuidagi ikka tulevad. See ju loob seda turgu," leidis ta.

Sirgi sõnul on võõrtööliste registreerimine viimastel aastatel palju lihtsamaks muutunud. "Kui vaatame, mis oli 3-4 aastat tagasi, siis see oli täiesti kosmos, kuidas tuli pabereid teha. See ei olnud reaalne tavainimesele, kellel polnud juristi kaasas või sellist kogemust. Täna on nii lihtne juba – iga ettevõte võib uksest sisse minna, soovitud tööline näpus, kohapeal dokumendid ära registreerida ja juba tööle minna," märkis ta.

Sirgi hinnangul on võõrtööjõuga kaasnevad probleemid vana uudis ning sotsidest siseministrite Andres Anvelti ja Katre Raiki tehtud töö ajal on politsei näiteks illegaalide püüdmisel juba tublisti aktiivsemaks muutunud. "Meie, kes oleme põllul iga päev, näeme, kui palju teeb politsei tööd. Probleem hakkab juba olematuks muutuma," leidis Sirg. Tema meelest pole olukord enam nii hull, kui veel mõni aeg tagasi. "Esimene mees hakkab tegema, teine mees, kes tõuseb tippu, saab selle au endale," muheles ta.

Sirg rääkis, et alguses tõusid trahvimäärad, kuid see kedagi ei hirmutanud. "Aga politsei jõudis kõikjale mujale - kui enne käisid ainult ehitusi puistamas, siis nüüd on nad käinud ääremaadel samamoodi kontrollimas. Näeme hästi palju tehastes, kuidas inimesi viiakse kümnete kaupa minema," kirjeldas ta.

Sirg ütles, et ettevõtte "konkurendid", kes on tegelenud Poola tööjõuga, pöörduvad nüüd nende poole sooviga koostööd teha. "See ilmselgelt näitab, et neil pole võimalik enam mitteametlike töölistega seda äri teha ja siis nad proovivad meiega koostööd teha, et saada äri meie najal ametlikult ajama hakata," rääkis ta.

Hansavest Rental omanik Janek Sirg  Foto: Andras Kralla

Hakkab tööle kahe ministeeriumi kaudu korraga

Helme rääkis, et renditööjõu probleemi on Euroopa Liidus viimastel aastatel aina rohkem teadvustatud. "Siin on võimalik leida lahendust üleeuroopaliselt, vähemalt hakkame me selle nimel tööle," rääkis rahandusministri kandidaat.

Ta leidis, et renditööjõu kasutamisel Eestis toimub praegu suuremahuline tööseadusandluse rikkumine. "Ei tagata tööohutust ning inimestele õigeaegselt palga väljamaksmist. Kui me need kõik reeglid päriselt ära rakendame ja nende reeglite rikkumist päriselt korralikult karistama hakkama, siis me oleme loonud juba terve hulga pärssivaid meetmeid sellise odava tööjõu massiliseks kasutamiseks Eestis," leidis ta.

Oma plaani realiseerimiseks saab EKRE kasutada rahandus- ja siseministeeriumit korraga. Siseministeerium kontrollib kodakondsus-, immigratsiooni- ja tööjõupoliitikat. Rahandusministeerium saab Helme sõnul toetuda Soome kogemusele, kus on tema sõnul leitud viise renditööjõu maksustamiseks.

Ministeerium ettevaatlik

Rahandusministeeriumist laekus kommentaaripalve peale anonüümne vastus. Uue ministri plaanide avalik kommenteerimine on ametnikele alati raske, kuid seekord on teema ilmselt veelgi tundlikum, sest tulevane minister Martin Helme on ministeeriumi ametnikke ja nonde võimekust majanduse arengut prognoosida korduvalt teravalt kritiseerinud.

Ministeeriumi hinnangul on kiirete muudatuste tegemine ebarealistlik. "Mujalt tuleva renditööjõu õiglane maksustamine on oluline ja vajalik teema, millega mitu ministeeriumi ja ametit on juba tegelenud ühise töögrupi raames ja kindlasti tegelevad edasi. Küll ei tasu siin oodata kiireid lahendusi ning erinevate maksude suhtes kehtivad erinevad reeglid. Näiteks Soomes on maksulepingute muutmine tulumaksu jaoks võtnud aega aastaid. Sotsiaalmaksu osas on kohustuslik üleeuroopaline määrus, mille kiire muutmine on pigem ebarealistlik," seisis kommentaaris.

Rahandusministeeriumil olevat aga siiski ideid, kuidas teha nii, et maksud laekuksid Eestisse senisest paremini. "Seda tuleb koostöös siseministeeriumiga uue ministri ja valitsusega arutada ning täpsemaid kommentaare on hetkel veel vara jagada," kõlas kommentaar.

Mullu suvest rangemad seadused

Andres Anvelt kuulutas mullu mais välja ulatusliku meetmete paketi ebaseaduslikult Eestis töötavate võõramaalaste probleemiga võitlemiseks. Nende hulka hindas minister toona umbes 5000le, kellele lisandus veel samas suurusjärgus näiteks Poola tööloaga võõrtööjõudu kolmandatest riikidest.

Probleemi lahendamiseks muudeti kolme seadust. Juulist jõustunud välismaalaste seaduse muudatuse kohaselt kümnekordistus maksimaalne rahatrahv ebaseaduslikku tööjõudu kasutavale juriidilisest isikust tööandjale. Kui seni oli maksimaalne määr 3200 eurot, siis nüüd on see 32 000 eurot. Sinnani kehtinud trahvimäärade puhul võideti maksmata jäetud maksude pealt rohkem kui trahvi saades.

Juulist rakendus ka kohustus kõrvaldada riigihangetest ettevõtted, keda on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest. Samuti loodi võimalus keelata selliste ettevõtete majandustegevust, kes võtavad välismaalasi järjepidevalt tööle seadustest kõrvale vaadates.

Augustist tekkis aga tööandjal Eestisse lähetatud töötajate puhul kohustus esitada lähetuse kohta tööinspektsioonile andmed juba enne töötaja tööle asumist. Lisaks loodi lühiajalise töötamise registreerimise kohustus, kui välismaalane töötab Eestis teise Schengeni liikmesriigi antud viisa või elamisloa alusel ning teeb tööd teises liikmesriigis asutatud ettevõtte heaks. Seni ei pidanud sellise välismaalase Eestist töötamist politsei- ja piirivalveametis registreerima.

Hetkel kuum