Riigi strateegiajuht: Eesti rahva suhteline vaesus kasvab

Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago ütles Pärnu finantskonverentsil, et Eesti riik ei täida rahva suhtelise vaesuse vähendamise eesmärki aastaks 2020 – vastupidi, suhteline vaesus on stardipositsiooniga võrreldes hoopis kasvanud. Ja vaesus tekitab ühiskonnas selliseid protsesse, mida on juba praegu näha.

Kattago rääkis Eesti riigi pikaajalisest konkurentsivõimest ning pani hingele, et eelkõige sõltub see meie kõigi igapäevastest otsustest, ka sellest, kas me trepil kõndides käsipuust kinni hoiame või mitte.

Strateegiadirektori Henry Kattago sõnul saavad Eesti rikkad veelgi rikkamaks kiiremini, kui vaesed neile järele jõuda suudavad.  Foto: Urmas Kamdron

“Eesti 2035” – kuhu oleme teel?

Riigi konkurentsivõime on iga Eesti ettevõtte ja inimese asi, sest need valikud, mida me iga päev teeme, mõjutavad meie enda ja meie ettevõtete konkurentsivõimet, ja mis kõige olulisem – meie riigi pikaajalist ­konkurentsivõimet. Pikaajaliseks loeme ­20–25 aastast plaani, mis tähendab, et me vaid aimame ehk ennustame kohvipaksu pealt. Konkurentsivõime on iseenesest see, kuidas me saame hakkama selles ­keskkonnas, kus konkureerime või tegutseme.

Konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” sai Eesti peamiste eesmärkidena kirja pandud tootlikkuse suurendamine hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2015. aastaks 73%ni, 2020. aastaks 80%ni ja tõsta tööhõive määra 20–64aastaste seas 2015. aastaks 72%ni ja 2020. aastaks 76%ni.

Tagasi vaadates saame öelda, et tootlikkusel ei ole hästi läinud. Põhjuseid on ilmselt mitu, prognoosid olid liiga optimistlikud, ilmselt ei töötanud see poliitika ning pole tehtud radikaalseid samme, nähes, et eesmärk ei täitu. Tööhõive eesmärgiga on lood oluliselt paremad, see sai täidetud ning ületatud juba paar aastat tagasi, hõive on selles grupis 79%.

Vaadates veel “Eesti 2020” plaani, on mõõdikuid palju ning enamjaolt on reformid vilja kandnud ja liigutakse positiivses graafikus.

Üks ebaõnnestumine, mille Kattago veel välja tõi, on Eesti rahva suhtelise vaesuse suurenemine – rikkad saavad veelgi rikkamaks kiiremini, kui vaesed neile järele jõuda suudavad. Aastaks 2020 oli Eesti suhtelise vaesuse määra eesmärk 15%, hoolimata stardipositsioonist (17,5%) on tegelik seis täna hoopis 22,6%. On selge, et aastaks 2020 seatud plaan ei täitu.

Mis edasi saab?

Eesti varasem konkurentsivõime kava lõpeb aastal 2020, nagu ka eurorahade periood. Eelmise aasta märtsis algas strateegia “Eesti 2035” koostamine, seda veavad riigikantselei ja rahandusministeerium. Uue strateegia eesmärk on suunata meie pikaajalist arengut. Missugused on meie peamised probleemid, võimalused – missuguseid sihte seada ning kuidas neid rahastada?

Mitmes valdkonnas ei ole muutusi võimalik ellu viia neljaaastase valitsusajaga, plaanid ja investeeringud tehakse pikaajalisemad. Kattago nimetab “Eesti 2035” täitevvõimu katusstrateegiaks, mille järgi ministeeriumid arengustrateegiaid koostama hakkavad. Küsimuse peale, kuidas kindlustada seda, et poliitikud kõike ära ei riku, jääb tal vaid loota, et need strateegilised sihid peavad ajas vastu. Tõdeb ta siiski, et täpsemad plaanid, kuidas need reformid ellu viiakse, on poliitikute otsustusmaa.

Strateegia koostamine sai alguse 2018. aasta arvamusfestivalil ning praeguseks on kaardistatud peamised probleemid ja strateegilised sihid. Strateegia peaks esimesel kujul kokku saama selle aasta jooksul ning kinnituse saama 2020. aastal.

Kas andmete jagamine annab eelise?

Üheks suurimaks ja olulisemaks globaalseks trendiks, millest konkurentsivõime sõltub, peab riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago tehnoloogiliste muutuste intervalli kiirenemist.

See toob kaasa olulisi muutuseid nii äri- kui ka elustiili mudelitesse. Inimesed ja arvutid on aina rohkem ühenduses, tehisintellekt areneb meeletu kiirusega. Kas oleme selleks valmis? Kas soovime jagada oma andmeid ning minna selle arenguga kaasa?

Globaalsete trendide puhul on oluline meelde jätta ja mõelda sellele, missuguseid valikuid need seavad meile riigina ja ettevõtetena.

Kattago toob välja, et me võime küll rändeteemasid ignoreerida, kuid see ei päästa meid rändest tulevikus. Mida rohkem me globaalsete trendidega arvestame, nii riigi kui ka ettevõtjana, seda suurem on meie konkurentsivõime tulevikus.

MIS ON MIS?

“Eesti 2035” strateegia esimeseks oluliseks suunaks on edukas kohanemine muutustega rahvastikus.

Tööealine elanikkond väheneb järjepidevalt ning eakate ülekaal ühiskonnas suureneb. Vananev ühiskond seab meile nõudmisi. Mis saab, kui me ei oska nendega kohaneda? See võib tunduda humoorikas, aga lihtne näide: ratastooliga keerdtrepist ikka ülesse ei lähe.

See seabki ettevõtjatele ja tööandjatele ülesande, kuidas tuua tööturule need sihtgrupid, kes täna turul ei ole, või kuidas automatiseerida rohkem tegevusi? Paraku kõike pole võimalik automatiseerida. Kuidas luua ettevõtjana tööturule paindlikkust, kuidas pakkuda tööd nii vananevale ühiskonnale kui ka noortele? See on kindlasti üks võtmevaldkond ja ei juhtu iseenesest.

Veel paneb riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago hingele, et edu pandiks ei ole uute arvutite, telefonide ja autode ostmine. Investeerida tuleb tootesse, tuleb ülesse leida oma toote või teenuse hinnaväliseid konkurentsieelised ja neid arendada.

Ühtset head strateegiat siinkohal leida on siiski keeruline, ühest küljest on majanduse ja ühiskonna vereringeks hea taristu. Isegi kui padurohelised selle vastu karjuvad, ei saa me selleta.

Valusaks valikuks kodulähedane haridus ja tervisehädad

Teisalt seisame vananevas ühiskonnas silmitsi tervisehädadega – kas me toitume mitmekesiselt, kas me liigume piisavalt, kas me teeme sporti?

Uksest ukseni ühistransport on küll väga mugav, kuid vähendab liikumist. Need on valikud, millele tuleb kogu aeg mõelda. Tervisest rääkides toob Kattago veel välja traumad ja mürgitused kui eestlaste ühed peamised surmapõhjused veresoonkonnahaiguste ja kasvajate järel. Vigastussurmade arv on Eestis suur. Miks me ei hoia trepikäsipuust kinni?

Valusaid valikuid on teisigi: riigigümnaasiumid, kodulähedane põhiharidus. Külagümnaasium võib olla romantiline ja tore, aga kui seal on kuus õpilast ja kolm õpetajat, ei saavutata tulemust, mis annaks ellujäämisvõimaluse ja oskused hakkama saada olukordades, mida raamatust ei õpita.

Kokkuvõttes tõi Kattago välja, mida eestlane tahab – olla õnnelik, terve ja haritud. “Eesti 2035” aitab meil kõigil ühiselt selle poole liikuda, oma igapäevaste valikute ja otsustega.

Hetkel kuum