Teisipäeval kiitsid Euroopa Parlamendi liikmed heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on tagada parem kaitse isikutele, kes avaldavad töökohas omandatud teavet illegaalsetest tegevustest, teatas Euroopa Parlamendi büroo.
- Vilepuhujate eelnõu kiitis heaks 591 europarlamendi saadikut, vastu oli 29. Foto: Reuters/Scanpix
Normidega, milles saavutati Euroopa Liidu Nõukoguga kokkulepe märtsis, luuakse turvalised teavitamiskanalid nii erasektori organisatsioonides kui ka avaliku sektori asutustes. Samuti on võimalik rikkumistest teavitada ELi institutsioone ja asutusi.
“Skandaalid nagu Luxleaks ja Panama paberid on näidanud, kui ebakindel on vilepuhujate olukord," lausus eelnõu raportöör Virginie Rozière.
Kui asutusesisese teavitamiskanali kaudu rikkumisest teavitamisele ei reageerita piisavalt ja rikkumisest teavitav isik edastab info rikkumisest avalikkusele, säilitab ta normidega ette nähtud kaitse.
Samuti kehtestatakse kaitsemeetmed, et kaitsta rikkumistest teatavaid isikuid, neid abistavaid isikuid ja sugulasi ähvardamise, vallandamise ning muu kättemaksu eest.
Uued normid Euroopa Liidu eeskirjade rikkumistest teatajate ehk nn vilepuhujate kaitseks hõlmavad selliseid valdkondi nagu riigihanked, finantsteenused, rahapesu vältimine, tuumaohutus, rahvatervis ja andmekaitse.
Liikmesriigid peavad tagama, et rikkumistest teatajatel on tasuta ligipääs sõltumatule informatsioonile ja nõustamisele rikkumistest teavitamise menetluste kohta.
Eeskirjad vajavad jõustumiseks nüüd ELi Nõukogu ametlikku heakskiitu. Liikmesriikidel on seejärel kaks aastat direktiivi rakendamiseks.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Viimased uudised
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele