Eesti elanike arv kasvas

Täpsustatud andmetel elas 1. jaanuaril Eestis 1 324 820 inimest, mis on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal, teatas statistikaamet. 2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 7071 inimese võrra.

Aasta 2018 oli juba neljas järjestikune aasta, mil välisrändesaldo oli positiivne. Eestisse asus elama 17 547 inimest ja lahkus 10 476 inimest. Sisserände suurus eelmise aastaga võrreldes ei muutunud, kuid väljarändajaid oli paari tuhande võrra vähem. Selle tulemusena oli rändesaldo 1800 inimese võrra kõrgem, kui 2017. aastal.

Meeste rändesaldo oli endiselt suurem kui naiste oma. Kõige enam saabus Eestisse inimesi 20–34-aastaseid ja lahkus 25–34-aastaseid. Tööealiste arv suurenes rände tõttu kokku 6270 inimese võrra.

Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke – sisserändajatest 45% ja väljarändajatest 63%. Eesti kodanike rändesaldo oli positiivne. Positiivne oli ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanike rändesaldo.

Eraldi riikide kaupa vaadates oli rändesaldo kõige suurem Ukraina (1208), Venemaa (803) ja Läti (533) kodanike osas. Riikide võrdluses käib kõige tihedam liikumine endiselt Eesti ja Soome vahel. Kokku oli ränne Soomega juba teist aastat järjest positiivne (657). Rändesaldo oli kõige suurem Ukraina ja Venemaaga, vastavalt 782 ja 731 inimest.

Sisserändajad asusid kõige enam elama Harjumaale (64%), täpsemalt Tallinna (55%). Oluline sihtkoht on ka Tartumaa (14%). Eesti sisestes elukohavahetustes oli endiselt domineeriv koondumine Harjumaale, kuid sel aastal oli ligi kümneaastase perioodi järel Tallinna rändesaldo esmakordselt negatiivne.