Artikkel
  • Kuula

    Rail Balticu trassialuse maa eest võiks Eestis ja Saksamaal maksta võrreldavat hinda

    1. juulil 2018 jõustus Eestis uus kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, mis asendas varem kehtinud kinnis­asja sundvõõrandamise seaduse. Eelkõige tehti see seadus Rail Balticu maade omandamiseks, aga seda kasutatakse ka näiteks maavara kaevandamise soodustamiseks, riigipiiriäärsete maade omandamiseks riigile ja avalikult kasutatavate teede kasutamise tagamiseks, kirjutab Derling Primuse advokaat Maiki Virks.

    Uue seaduse eesmärk on selle seletuskirja kohaselt muuta kinnisasja avalikes huvides omandamine nii kokkuleppemenetluses kui läbi sundvõõrandamise selgemaks ja lihtsamaks, arvestades sealjuures omandatava kinnisasja omanike ja teiste puudutatud isikute õiguste ja huvide kaitsega.
    Kinnisasja hindamise korraldus Rail Balticu tarbeks sundvõõrandamisel soosib riiki hindamise tulemuse kontrollimisel. Foto: Rail Baltic
    Seaduse seletuskirjas on muu hulgas toodud esile kinnisasja avalikes huvides omandamise tasu ja täiendavate hüvitiste suuruse kindlakstegemise vajadus ning rõhutatud, et kokkuleppemenetlus peab olema kokkuleppe saavutamiseks kinnisasja omanikule motiveeriv.
    Seda arvestades võiks arvata, et uus seadus lahendab seni kerkinud probleemid, mille kohaselt on maaomanike jaoks olnud kinnisasja avalikes huvides omandamine riigi poolt vastumeelne või koguni kahjulik.
    Maiki VirksFoto: Derling Primus

    Kui Rail Balticu näol on tegu Euroopa Liidu jaoks üliolulise taristuobjektiga, siis kas poleks õiglane raudteealuse maa eest maksta kõikide Euroopa Liidu riikide maaomanikele võrreldavat hinda?

    Maiki Virks
    Derling Primuse advokaat
    Reaalsus on praegu siiski vastupidine ning olenemata uuest regulatsioonist ei ole kinnisasja avalikes huvides omandamisel maaomanikele makstav tasu õiglane. Kehtiva seaduse kohaselt koosneb kinnisasja omandamise tasu kinnisasja enda väärtusest, kinnistu võõrandamisega kaasnevast otsesest varalisest kahjust ning saamata jäänud tulust.

    Lähtutakse hindamisaegsest hüpoteetilisest väärtusest

    Esmapilgul võib tunduda, et seaduses sätestatud tasu regulatsioon soosib igakülgselt maaomanikku ja hüvitab lisaks kinnisasja väärtusele otsese kahju ja saamata jäänud tulu ning kingib maaomanikule kokkuleppe sõlmimisel motivatsioonitasu koguni 20 protsenti kinnisasja väärtusest ja hüvitisest. Tegelikult hinnatakse maa väärtust lähtuvalt hindamisaegsest turuväärtusest, mis leitakse üldjuhul võrreldavate tehingute hindade alusel. See aga ei arvesta piisavalt konkreetse maatüki omapära, selle eriväärtust kinnisasja omanikule ega omaniku plaane.
    Kinnisasi omandatakse tihti investeerimise eesmärgil sooviga kinnisasja väärtust detailplaneeringu kaudu suurendada, et see kõrgema ostuhinnaga võõrandada või sinna hoopis ise elamu ehitada.
    Sagedasti omab kinnisasi omaniku jaoks kindlat eesmärki, millest saadav kasu ei väljendu turuväärtuses. Kinnisasi võib maaomaniku jaoks olla püsiv sissetulekuallikas, näiteks metsaraie õiguse müügi kaudu. Sellisel juhul näeb maaomanik kinnisasja väärtust keskmisest turuhinnast olulisemalt kõrgemana. Seda enam, et muul viisil kinnis­asja võõrandades võiks kinnistu müügihind olla oluliselt kõrgem. Uues seaduses sätestatud kompensatsioonimeetmed nende asjaoludega ei arvesta.
    Samuti ei arvesta kompensatsioonimeetmed asjaoluga, et piirkonna kinnisvara väärtus võib olla juba hindamise hetkeks langenud. Selline olukord võib tulla kõne alla juhul, kui on olnud teada selle piirkonna maatükkide jäämine tulevikus mõne suure projekti, nt Rail Balticu alla, mistõttu on kinnisasjal olnud juba mitu aastat ebamõistlik äri arendada. Nii võib viis või kümme aastat tagasi äriarenduseks kõrge hinnaga ostetud maatükk olla praegu kordades madalama väärtusega.

    Üüritulu kaotuse hüvitis vaid ühe aasta eest

    Lisaks on seadusandja kehtestanud makstavatele hüvitistele olulisi piiranguid. Näiteks hüvitatakse rendi- ja üürilepingust tulenev saamata jääv tulu vastavalt lepingu kehtivusajale maksimaalselt kuni ühe aasta ulatuses. Tavaliselt on aga põllumajanduslikud rendilepingud sõlmitud mitmeks aastaks, isegi aastakümneteks. Selline säte on selgelt maaomaniku jaoks kahjulik ega saa kaasa tuua maaomaniku rahulolu kinnisasja omandamisega. Õiglase tasu korral hüvitataks saamata jäänud tulu vastavalt lepingu kestusele, võttes arvesse lepingu automaatse pikenemise kokkuleppeid.

    Hindamise tulemusi on omanikul keeruline vaidlustada

    Kinnisasja hindamise korraldamise regulatsioon soosib riigi poolt hindamise tulemuse kontrollimist või halvemal juhul isegi mõjutamist, kuna hindamise korraldab menetluse läbiviija. Isegi kui kinnisasja väärtuse määramiseks tellitakse hindamine kutsetunnistusega hindajalt, tehakse tööd menetluse läbiviija antud sisendi järgi. Kuna riigi huvides on kinnisasja omandamine võimalikult madala hinnaga, on teatud väärtuse vahemiku esinemisel võimalik hindamise tulemust alampiiri poole suunata. Kuigi teoorias on ka maaomanikel võimalus anda enda kommentaarid kinnisasja väärtuse hindamisega seonduvalt, ei ole maaomanikul võimalik enda tähelepanekute arvesse võtmist sajaprotsendiliselt tagada.
    Maaomanikul on küll õigus hindamistulemus vaidlustada, kuid sellisel juhul võib ta kaotada motivatsioonitasu. Samas ei ole piisava praktika puudumise tõttu võimalik ette näha, kas hindamistulemuse vaidlustamisel saaks maaomanik lõpuks kõrgemat hinda, kui esialgu pakuti. Seega võtab maaomanik kokkuleppest loobudes riski. Nii tuleb maaomanikul otsustada, kas vaidlusega kaasnevad kulud ja motivatsioonitasust ilma jäämine on väärt võimalikku mõne tuhande eurost võitu kinnis­asja hinnatavas väärtuses. Sellises olukorras võib maaomanik tunda survet võtta riigilt vastu pakutav kokkulepe olenemata sellest, et tema õigusi võib olla rikutud.
    Kui Rail Balticu näol on tegu Euroopa Liidu jaoks üliolulise taristuobjektiga, siis kas poleks õiglane raudteealuse maa eest maksta kõikide Euroopa Liidu riikide maaomanikele võrreldavat hinda?
    Lahendus peab olema selline, kus maaomanikud kinnisasja avalikes huvides omandamise tagajärjel kahju ei kanna. Loe ka artiklit Jungenti logistikakeskuse arenduse Lätis katkestas Rail Balticu plaan
    9. mail ilmus Äripäeva tellijatele erileht Ehitusõigus ja kinnisvara, mis valmis koostöös Derling Primus advokaadibürooga.
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raadiohommikus: järeldused, mida investor peaks tegema tulemuste nädalast
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Reformierakonna ärimehega seotud kinnisvaraplaan Viimsis tehti kohtus pihuks ja põrmuks
Reformierakonna poliitiku Märt Vooglaiu äripartneri kinnisvaraarendus sai kohtus punase tule ja suure tõenäosusega tuleb Viimsi vallal paksu pahandust tekitanud detailplaneering kehtetuks tunnistada.
Reformierakonna poliitiku Märt Vooglaiu äripartneri kinnisvaraarendus sai kohtus punase tule ja suure tõenäosusega tuleb Viimsi vallal paksu pahandust tekitanud detailplaneering kehtetuks tunnistada.