Ettevõtja Tiit Pruuli hinnangul näitab võõrtööjõu vastu võitlemine ilma vettpidava alternatiivita poliitiku rumalust ja ohustab Eesti majandust.

- Tiit Pruuli tuletas meelde, et ka Eesti idufirmade edu on loodud kahasse nn võõrtööjõuga
- Foto: Kristi Sits
Pruuli sõnul on tema ettevõtte raudteedepoos ja taristuettevõttes hooajaliselt tööl mõned ukrainlased ja venelased välisriikidest, kes saavad Eesti keskmist palka. Erinevalt Eestist on nende koduriigis raudteeharidus olemas ja sealt on võimalik värvata kvalifitseeritud masinamees. „Eestis tuleb ta ise välja koolitada ning ajutise töökoormuse korral pole see mõistlik,“ kirjeldas Pruuli.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?