Kohtuniku otsus maksis kiiresti kätte ja viis pankrotipesast ligi miljoni
Kohtule laekus endise pankrotihalduri Veli Kraavi kohta mõni aasta tagasi kaebus, millele aga suurt kära ei järgnenud. Oleks ehk võinud, sest lõpuks kaotas kaebuses nimetatud firma väidetavalt Kraavi tegevuse tõttu üle 800 000 euro.
Kinnisvaraettevõtja Marcel Vichmann (vasakul) ja Tere piimatööstust omanud Oliver Kruuda kohtusid neli aastat tagasi kohtusaalis. Meeste sõprus oli lõppenud. Vichmann nõudis tagasi 700 000 eurot firmalt, millest kadus hiljem pankrotihalduri käe läbi kahtlastel asjaoludel veidi suurem summa.
Foto: Rauno Volmar/Ekspress Meedia/Scanpix
Kõik algas 2017. aasta jaanuaris. „Võimalusel paluksin taas natuke tööd juurde,“ kirjutas Veli Kraavi külmal talvekuul Harju maakohtu kohtunik Peeter Pällinile.
Pankrotihaldur Veli Kraavi viis talle usaldatud pankrotipesadest sadu tuhandeid eurosid oma eraettevõtte arvele, kust liigutas raha edasi isiklikule kontole või võttis välja sularahas, samuti tasus väidetavaid laene.
Kriminaaluurimise all endise pankrotihalduri ja advokaadi Veli Kraavi vana advokaadibüroo liikus ajutise halduri kätte, kes otsustab, kas firma on maksejõuetu.
Prokuratuur kahtlustas ärimees Vjatšeslav Leedot pankrotihaldur Veli Kraavile altkäemaksu andmises, kuid nüüd otsustas prokurör, et Leedo seda siiski ei teinud.
Üks kogenumaid maksejõuetusasju lahendav kohtunik Merike Varusk leiab kahtlustuse saanud halduri Veli Kraavi juhtumi näitel, et halduri töö kontrollimisele võiksid rohkem rõhku panna ka võlausaldajad ise. Üks Kraavi kolleegidest arvas, et juhtunu on siiski valus löök kohtutele.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?