Toiduainete hinnad on maailmaturul üleval, aga Eestisse pole veel jõudnud, see ootab tõenäoliselt meid ees lähikuudel.
Foto: Liis Treimann
Septembrikuisest 6,6protsendilisest hinnakasvust andis rohkem kui poole energiahindade tõus, kuid ka energeetikas ei ole lõplikku sõna veel öeldud. "Kodudesse jõudnud elekter on aastaga kallinenud 75 protsenti. Ka gaasihinnad on kodutarbijatel tõusma hakanud, olles 28 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Kõrgematest naftahindadest põhjustatud kütuse kallinemine kandub tarbijahindadesse oktoobris," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Viimasel ajal rekordeid näidanud hinnatõusu on põhjustanud peamiselt energiahindade kasv, kuid elektrihinna tegelikku mõju kahandab nii palga- kui pensionitõus. Ettevõtluses on energia osakaal aga võrdlemisi väike.
Elektri hinnatõus tõi septembris kaasa viimase 13 aasta kõige kiirema tarbijahinnaindeksi kasvu. Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%.
Eesti inflatsioon on euroala keskmisest märksa kiirem, sest maailmaturul kallinenud energia ja toidu osakaal on meie tarbijakorvis keskmisest suurem, kirjutab Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitš.
Viimasel ajal rekordeid näidanud hinnatõusu on põhjustanud peamiselt energiahindade kasv, kuid elektrihinna tegelikku mõju kahandab nii palga- kui pensionitõus. Ettevõtluses on energia osakaal aga võrdlemisi väike.
Tallinna Ülikooli avatud õppe peaspetsialisti Marge Kõrvitsa sõnul on tuntakse paindlike õppevormide vastu üha suuremat huvi ning populaarse mikrokraadi kõrval kogutakse tarkust nii eksern- kui avatud õppes.